Haridusministeeriumi hinnangul suurendab laste varajane selekteerimine esimese klassi katsete kaudu ebavõrdsust, kuid katsete keelamist praegu päevakorras ei ole.
Eelmise aasta septembris teatas haridusministeerium, et kaalub igakevadiste esimesse klassi astumise katsete keelamist, sest see on üks haridusliku ebavõrdsuse kiire süvenemise põhjustest. Võimaliku lahendusena tõi ministeerium välja koolikohtade jagamise loosi teel, sest elukoha läheduse järgi õpilaste määramine toob kaasa nende andmetega manipuleerimise.
Praeguseks ei ole selles suunas siiski samme astutud ega kavatseta seda ka lähiajal teha.
“Vastavate õigusaktide muutmine ei ole praegu päevakorras,” kinnitas haridusministeeriumi kommunikatsioonivaldkonna nõunik Aire Kolk.
Samas on haridusministeerium Kolgi kinnitusel jätkuvalt seda meelt, et esimese klassi katsete kaudu toimuv varane selekteerimine ei paranda õpitulemusi ja suurendab hariduslikku ebavõrdsust.
Põhjusena, miks koolikatsete küsimusega edasi ei tegelda, tõi Kolk välja asjaolu, et koole, kus esimese klassi katsed toimuvad, ei ole Eestis kuigi palju ja seetõttu ei saa rääkida ka nende suurest mõjust.
“Kui keskenduksime esimese klassi katsetele ja loodaksime, et nende kaotamisega lahendame ära ebavõrdsuse küsimuse, siis petaksime ennast,” tõdes nõunik. “Hariduslikku ebavõrdsust aitavad moel või teisel vähendada kõik suuremad praegu käimasolevad haridusreformid: õppimiskohustuse reform, kutsehariduse reform, eestikeelsele õppele ülemineku reform, õppelaenu reform ja nii edasi.”
Koolikatsete halvast mõjust rääkides tõi Kolk välja haridus- ja teadusministeeriumi kaasava hariduse valdkonna juhi Jürgen Rakaselja jaanuari algul ilmunud arvamusloo, kus valdkonnajuht tõi välja, et mida varem haridusliku ebavõrdsuse vähendamisega tegeleda, seda väiksem on hind üksikisikule ja riigile, mida kauem aga otsust edasi lükata, seda kallimaks muutub hilisem sekkumine.