Euroopa Liidu kaks ajalooliselt suurt kaubanduslepet India ja Mercosuriga viidi nii kiirelt lõpule seetõttu et Euroopa tajub oma nõrgenevat positsiooni maailmamajanduses ning vajadust geopoliitilises konkurentsis riske hajutada, ütles “Välisilmas” Red Gate Wealthi valdkonnajuht Peeter Koppel.
Euroopa Liit sõlmis esmalt vabakaubandusleppe Lõuna-Ameerika riikide ühisturu Mercosuriga ning hiljuti Indiaga. Mõlema leppeni jõuti paarikümneaastaste läbirääkimistega ning Koppeli sõnul pole juhus, et lepeteni jõuti just nüüd.
“Euroopa Liidul oli kiire nende lepetega seetõttu, e Euroopa Liit tajub, et tema positsioon maailmamajanduses on muutumas üha nõrgemaks. Hirm, et jäädakse, USA ja Hiina vahele, on ajas ainult kasvanud ja üritatakse erinevate piirkondadega kokku leppida, et kui tekib mingi oht USA-st või Hiinast, siis oleks kellegagi reeglite põhjal võimalik kaupa teha – et oleks võimalik kuhugi eksportida, et saaks kuskilt toormeid,” lausus Koppel.
“Täna on see selge geopoliitilises konkurentsis riskide hajutamine,” lisas ta.
Euroopa positsiooni nõrgenemise selged märgid on kahe siinse suurriigi, Saksamaa ja Prantsusmaa probleemid: üks maadleb energiakriisiga, teisel seisavad silmapiiril makseprobleemid.
Samas ei paku Euroopa tootjate jaoks India ega Lõuna-Ameerika turg otseselt alternatiive USA-le, sest ühiskondade jõukus on niivõrd erineval tasemel, märkis Koppel.
“USA puhul räägime väga rikkast riigist, millel on ka mastaapi. India puhul räägime riigist, kus eksisteerivad väga head eeldused arenguks /…/, aga seal räägime suhteliselt madalast baasist. Me ei räägi võimekusest, et eurooplased saaksid müüa luksuskaupu sinna sarnases mahus kui rikastesse riikidesse, isegi kui turg on suur,” ütles Koppel.
Koppel lisas, et Euroopa ja India on erinevates arengufaasides, mis tähendab, et Euroopas toodetakse kõrgemat lisandväärtust kui Indias. Seega on Euroopal võimalik Indiast importida vajalikku oma toodete jaoks.
“Me räägime kemikaalidest, geneerilistest ravimitest, sellistest asjadest, mida on vaja kõrgema lisandväärtusega toodete tootmiseks. Mulle tundub, millest küll ei taheta palju rääkida, et mida Euroopa vaatab, on ka tööjõud,” lausus Koppel.