Kui sipelgas naaseb pikalt ja väsitavalt korjeretkelt kodupessa, siis viimane asi, mida ta sooviks, on see, et kaassipelgad teda enam pessa sisse ei laseks — nagu oleks ta rohutirts, kes on suvi läbi ainult trallitanud ja mitte tööd teinud.
Kuid just nii hullusti võib sipelgaga juhtuda siis, kui ta on oma retkel sattunud läbima tugeva õhusaastega piirkonda.
Saksa teadlased on tuvastanud, et õhusaasteained, eriti osoon, muudavad sipelgate lõhnaprofiili, mille järgi teda omade juures peaks ära tuntama.
Markus Knaden Jenas asuvast Max Plancki Keemilise Ökoloogia Instituudist ja ta kolleegid tegid katseid kuue sipelgaliigiga.
Viie puhul neist õnnestus näidata, et pesakaaslased ei tundnud osooniga kokku puutunud isendeid enam ära. Neid rünnati nagu vaenlasi.
Knaden ja kaasautorid kirjutavad Ameerika Ühendriikide teadusakadeemia toimetistes, et põhjuseks on orgaaniliste ainete alkeenide ehitus, mis on aldis osooni mõjul muutuma.
Alkeenide molekulis esineb vähemalt kahe süsinikuaatomi vahel kaksikside, mida osoon kipub hävitama. Ja kuigi alkeenidel on sipelgate lõhnabuketis ainult väike osa, võib sidemehävingust ometi piisata, et lõhnakood tervikuna muutuks.
Oma katsetes asetasid teadlased sipelgad paarikümneks minutiks õhu kätte, milles sisaldus osooni sada osa miljardi kohta. Ses koguses on osooni suvisel ajal enam saastatud piirkondades tihti mõõdetudki.
Teadlastel õnnestus termodesorptiivse gaastomograafia meetodil ka näidata, et korralike kaksiksidemetega alkeenide hulk sipelgate kehapinnal tõepoolest vähenes. See oli peen mõõtmine, sest alkeenide hulk oli juba alguses kaduvväike.
Lõviosa lõhnaainetest moodustavad osooni suhtes stabiilsed alkaanid, millel süsinike vahel osooni jaoks nii ahvatlevat kaksiksidet ei ole.
Üks sipelgaliik kuuest, mille esindajad osooni käes olnud kaaslaste suhtes agressiivsust ei näidanud, ongi teadlaste sõnul natuke isesuguse elukorraldusega ja nende käitumine on ka üldse vähem agressiivne.
Kuid üldiselt tundub, et kui inimene õhku saastab, siis võib sel sipelgate elule olla seniteadmata, kuid olulisi tagajärgi. Aga putukate arvukus on maailmas juba niigi alla käinud.
Pildil on katseklaasis sipelgas Messor barbarus teel gaaskromatograafi.
Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.