Jaanuari keskmine elektrihind tõusis detsembriga võrreldes 110 protsenti ning ulatus 15,4 sendini kilovatt-tunni kohta. Võrreldes eelmise aasta jaanuariga, mil Eesti keskmine elektrihind oli 9,2 senti kilovatt-tunni kohta, tähendab see 68% aastast kasvu.
See on ühtlasi seni kõige kõrgema elektrihinnaga jaanuar Eestis. Seni kõige kallima elektrihinnaga jaanuarikuu oli energiakriisi alguses 2022. aastal, kui keskmine hind jõudis 14,4 sendini kilovatt-tunni kohta.
Aastate külmeim jaanuar kasvatas tarbimist ja hindu
Keskkonnaagentuuri andmetel oli 2026. aasta jaanuar viimase 25 aasta üks külmemaid. Eesti keskmine õhutemperatuur oli –7,8 kraadi (norm –3,1 kraadi), jäädes alla vaid 2010. aastale, mil keskmiseks õhutemperatuuriks mõõdeti –11,4 kraadi.
Külmast tulenevalt tõusis Eesti elektrinõudlus jaanuaris ligi 20% võrreldes detsembriga. See tõus on märkimisväärne hinnamõjutaja, sest suurenenud tarbimise katmiseks on vaja ka rohkem tootmist. Konkurentsivõimelise hinnaga elektritootmisest on aga Baltikumis puudus.
Vaatamata näiliselt kesistele tuuleoludele kattis tuuleenergia jaanuaris umbes viiendiku kogu Baltikumi tarbimisest. Kui soodne tuuleenergia ei suuda katta kohalikku nõudlust ning päikeseenergia panus on jaanuaris veel pea olematu, jäävad süsteemi katma ebaefektiivsed ja kallid fossiilkütustel põhinevad jaamad.
Külmakraadid kasvatasid tarbimist ka naaberriikides, mistõttu oli ka importelekter kallis. Kuna import Soomest on reeglina Eesti hinnataseme langetamisel kriitilise tähtsusega, on Soome tootmis- ja tarbimisnäitajad Eesti elektrihinna vaates väga olulised. Võrreldes eelmise aastaga ei suutnud Soome mahukas tuuleenergia tootmine madalate tuuleolude ja suure tarbimise tõttu katta sealset tarbimist. Selle tulemusel pidi Soome importima rohkem elektrit teistelt Põhjamaade riikidelt, mis omakorda tõstis piirkondlikku hinnataset märkimisväärselt.