Esmaspäeval külastas Eestit Prantsusmaa Euroopa asjade minister Benjamin Haddad, kes on viimastel aastatel teinud peaspööritavat karjääri prantsuse poliitikas. Ta on üks Euroopa strateegilise autonoomia idee autoreid ning suuremaid Ukraina toetajaid Pariisi poliitkuluaarides. Tema sõnul toetus Kiievile prantsuse sisepoliitikas laiapõhjaline, kuid Moskvaga peaks siiski kontakti hoidma.
Kui Benjamin Haddad esimest korda ERR-ile 2022. aasta kevadel Pariisis intervjuu andis, oli ta veel mõttekoja analüütik, keda tunti president Emmanuel Macroni välispoliitika mõjutajana. Mõni kuu hiljem kandideeris ta aga Prantsusmaa parlamenti ning kaks aastat hiljem edutati juba Euroopa asjade ministriks. Sedasorti kiire tõus Prantsuse poliitilisse eliiti näitab, et Haddad on Macroni administratsioonis oluliselt mõjukam, kui see võiks välja paista. Oma mõneaastase ministrikarjääri jooksul on ta üks neist, kes on üle elanud kõik kolm peaministrit. Ka Haddad ise nentis “Välisilmale”, et Prantsuse sisepoliitikas on hullud ajad.
“Viimane aasta on olnud keeruline, aga me oleme suutnud luua kompromisse ja heaks kiita eelarve – nii sotsiaalkaitse- kui ka riigieelarve. Jätkame kaitsekulude tõstmist, mis on väga oluline. Kahe president Macroni ametiaja jooksul on Prantsusmaa kaitsekulud kahekordistunud. Ja lõpuks on oluline see, et oleme rääkinud samal häälel Euroopa kaitse ja julgeolekupoliitikas 2017. aastast alates kui Macron presidendiks sai ja pidas kõne Euroopa suveräänsusest. Seisame ühtse, tugeva ja iseseisva Euroopa eest, mis on võimeline projitseerima oma võimu, kaitsma oma huvisid ja väärtusi maailmas,” sõnas Haddad.
Haddad on Ukraina teemal alati häälekas olnud. Parlamendis juhtis ta Ukraina sõprusrühma ning aasta tagasi esindas ta Prantsusmaad Ukraina toetusgrupi tippkohtumisel. Kuivõrd Prantsusmaad juhib vähemusvalitsus, peab ta ka täna Kiievi toetamisel omama laia toetust parlamendis. Haddadi sõnul pole see õnneks keeruline.
“Euroopa kaitse võtmeküsimustes on tegelikult rahvusassamblees enamus ja tugev toetus. On olnud ka toetus näiteks kaitse-eelarvele, mis ulatub palju kaugemale erakondlikest jõujoontest. Strateegilistes võtmeküsimustes oleme poliitika kõrvale jätnud, et toetada tugevat Euroopa häält maailmas,” lausus Haddad.
Donald Trumpi esimesel ametiajal kirjutas Haddad raamatu nimega “Kadunud paradiis”, kus ta kirjeldas Euroopa strateegilise autonoomia ideed. Nüüd on Prantsusmaa taaskord vedamas Euroopas seda tiiba, kes sooviks suuremat iseseisvust USA-st. See nägemus lõi välja viimati Gröönimaa juhtumis, kus Macron võttis selgelt Euroopa huvide kaitsja rolli ning oli üks Taani häälekamaid toetajaid USA vastu.
“Me peame olema rohkem iseseisvad ja vastupidavamad. Meil on ajaloolised partnerid ja liitlased ning Euroopa peaks jääma avatuks neile partnerlustele, aga peame ka mõistma, et oleme muutuvas maailmas. See pole uus. Barack Obama rääkis pöördest Aasia suunale. Joe Bidenil olid protektsionistlikud meetmed Euroopa vastu. Oli esimene Trumpi administratsioon ja nüüd on teine, mis on võtnud sihikule isegi osad eurooplased nagu Taani näitel nägime. Mida see tähendab? See tähendab, et peame olema iseseisvamad kaitses, julgeolekus, tehnoloogias, energeetikas – kõigis neis valdkondades võivad meie sõltuvused saada meie nõrkusteks. Võivad kujuneda riskiks, mida kasutatakse meie vastu. Meid on 450 miljonit inimest. Meil on kõik olemas, et olla suurvõim. Küsimus on mõtteviisis ja küsimus on ressursside paigutamises, investeeringutes ja koostöös. Need on kriitilise tähtsusega,” ütles Haddad.
Viimase aasta jooksul on Donald Trump aktiivselt pidanud rahuläbirääkimisi Venemaa ja Ukrainaga. Kohtumised on toimunud nii Saudi Araabias, Šveitsis kui ka Türgis, ent eurooplasi laua taha kutsutud pole, vaatamata sellele, et rahu tagaksid näiteks ka Prantsusmaa väed. Haddad ei nõustu hinnanguga, et eurooplased selles protsessi rolli ei mängi.
“Ma arvan, et me mängime olulist rolli selles küsimuses, sest kui vaadata tahtekoalitsiooni, siis töötame koos ameeriklaste ja ukrainlastega, et valmistuda selleks, mis saab pärast. Aga see annab ka tugeva sõnumi, et ei saa olla rahulepet ilma eurooplaste ja ukrainlasteta. Teiseks, kui vaadata tegelikku olukorda, siis tõde on see, et ukrainlased tahavad rahu. President Zelenski on olnud väga avatud rahule ja diplomaatiale. Ameeriklased tahavad rahu ja eurooplased tahavad rahu. Ainuke riik, mis jätkab eskaleerimist ja mis keeldub tõsises diplomaatias osalemisest on Venemaa,” lausus Haddad.
Ja vaatamata sellele, et Venemaast on Euroopas saanud paariariik ka Prantsusmaal, on president Macron viimastel kuudel rääkinud siiski sellest, et Vladimir Putiniga tuleks taas suhelda.
“On hetk, mille meie president on avalikult välja öelnud, kus peame enda käest küsima, kas suhtleme taas Venemaaga. Peame siin olema selged: Venemaa on oht Euroopale, Venemaa on oht Prantsusmaale – nad on meie poliitikasse sekkunud, nad on korraldanud küberrünnakuid. Meil on olnud ohte, aga kas me jätame ameeriklased üksi ruumi läbirääkimisteks või me osaleme läbirääkimistes, et toetada Ukrainat koos Euroopa liitlastega koordineerides diplomaatias Venemaaga? See on küsimus, mida tuleb täna küsida,” ütles Prantsusmaa Euroopa asjade minister.