Mõlemad presidendid rääkisid sellest eraldi intervjuudes Euronewsile Dubais toimunud maailma valitsuste tippkohtumisel.
Siliņa sõnul tuleb diplomaatias alati rääkida, kuigi Venemaa suhtes peavad samal ajal kehtima sanktsioonid ja isolatsioon. „Peame olema läbirääkimiste laua taga, sest ukrainlased ise on juba läbirääkimisi alustanud. Miks ei peaks siis eurooplased läbi rääkima?“ ütles ta.
Tema hinnangul võiksid Euroopa esindajatena kõne alla tulla Prantsusmaa president Emmanuel Macron, Saksamaa kantsler Friedrich Merz, Poola peaminister Donald Tusk või Suurbritannia peaminister Keir Starmer. Siliņa lisas, et on vajadusel valmis ka ise seda rolli täitma.
President Karis ei nimetanud võimalikke kandidaate, kuid rõhutas, et eriesindaja peaks tulema suurest Euroopa riigist ning omama usaldusväärsust mõlemal poolel. „Ka Euroopa Liit peaks nendes aruteludes osalema. Kuigi me ei võitle Venemaaga otseselt, oleme juba aastaid Ukrainat toetanud ja teeme seda ka edasi,“ ütles ta.
Karise sõnul on Euroopa selles protsessis jäänud hiljaks. „Mõni aasta tagasi olime seisukohal, et agressoritega ei räägita, ja nüüd oleme mures, et me ei ole läbirääkimiste laua taga,“ märkis ta.
Ideed eriesindaja määramiseks on varem toetanud ka Prantsusmaa ja Itaalia juhid. Prantsusmaa presidendi Macroni sõnul on vastav töö juba alanud „tehnilisel tasandil“.
Euroopa Liidus ei ole selles küsimuses üksmeelt. Saksamaa on väljendanud vastuseisu otsesuhtluse taastamisele, viidates Venemaa jätkuvatele rünnakutele Ukraina linnade vastu ja Kremli „maksimalistlikele nõudmistele“.
Eesti puhul on president Karise seisukoht vastuolus valitsuse hoiakuga. Eesti välisministeerium hoiatas Euronewsile saadetud avalduses, et kuni Venemaa ei ole muutnud oma tegevust ja eesmärke Ukrainas, ei tohiks talle pakkuda võimalust diplomaatilisest isolatsioonist väljuda.
„Me ei tohi korrata varasemaid vigu, taastades suhted olukorras, kus Venemaa ei ole oma kurssi muutnud,“ teatas ministeerium.
Euroopa Komisjon on kutsunud Venemaa presidenti Vladimir Putinit üles enne võimalike diplomaatiliste sammude astumist näitama tõsist valmisolekut rahuks. Lähinädalatel on oodata ka uut Euroopa Liidu sanktsioonide paketti.