Pärast hooldereformi jõustumist on ettevõtjad rajanud lühikese aja jooksul mitmeid uusi hooldekodusid. Ühest küljest on kohti jõudsasti juurde tulnud, teisalt on ka hooldekodude teenus kiiresti kallinenud. Kas ja mil määral peab riik hakkama oma heldet lubadust koomale tõmbama, pole veel selge.
Kunagine riigikogu liige Priit Toobal teeb hooldekoduks Kildu külalistemaja, sest maaturism ei tasu end ära. Ka Krabi koolist sai mõne aja eest hooldekodu ning kunagises lagunenud Jõgeva ühiselamus on alates jaanuarist 120-kohaline hooldekodu.
“Hooldusreform on kindlasti positiivselt mõjunud. See on Eesti toonud paljude teiste Euroopa riikidega samale tasemel, kus omavalitsused katavad kliendi hoolduskoha maksumuse sedavõrd, et omaosaluseks jääb vaid igakuine sissetulek. Täna saavad teenusele paljud need, kes muidu ei saaks,” lausus SeniorPlus kodud juhatuse liige Mait Mäe.
Kui esimesel aastal pärast hooldereformi loodi juurde üle 700 uue koha, siis mullu lisandus neid ligi 550. Kokku on kahe aastaga lisandunud ligi 1300 kohta, kuid rahvastiku vananemist arvestades Mäe sõnul turul veel ruumi on.
“Hetkel on meil olemasolevate kodude laiendused, renoveerimised on projekteerimises ja on ka uusi kodusid, esimene Jõgevale kõige lähemale tuleb Vajangule aastal 2027,” sõnas Mäe.
Ametnikud tunnistavad, et hooldusreformi kõige suuremaks üllatuseks oli nii suur vajadus hooldekodu teenuse järele. Eeldati, et seda teenust vajab umbes 9000 inimest, aga praegu on neid 12 000. Ka ei olnud riik arvestanud nii kiire hinnatõusuga.
“Kõik me ju teame, et hoolduse korraldamine enne reformi oli selline, et teenuse tingimused ei olnud võib olla need. Palgatase ei olnud see, mis täna ja üldine keskkond vajab kindlasti muudatust. Tegelikult see hinnatõus on iseenesest positiivne olnud sellepärast, et on toonud kvaliteedi tõus,” ütles sotsiaalkindlustusameti KOV sotsiaalhoolekande üldhooldusteenuse juht Kätlin Hanson.
Veiko Luhalaid linnade ja valdade liidust ütles kirjalikus vastuses, et hooldekoduteenuste hindade kasv oli tugevalt alaprognoositud. Ka ei ole hooldekodukoht keskmise pensioni eest igal pool kättesaadav ja inimese omaosaluse koormus jääb paljudes omavalitsustes jätkuvalt suureks, eriti kallimate hindadega piirkondades. Riigi kulutused hooldekodu tasude hüvitamiseks kasvavad igal aastal. Kas kohtade kiirel lisandumisel tuleb hakata riigipoolset toetust kärpima, ei ole veel selge.
“Käesoleva aasta sügisel on valmimas hooldereformi mõju analüüs ja sealt juba tulenevalt hindame ning teeme võib-olla ka vajalikke seadusemuudatusi, et ootame selle mõjuanalüüsi ära,” lausus sotsiaalministeeriumi hoolekande poliitika juht Maarika Tarum.
KOV-ide andmetel on hooldekodude elanikke lisandunud kõigis vanuserühmades, kuid eriti 85-aastaste ja vanemate seas, kellest iga kolmas elab hooldekodus.