Eesti mehed on tänavu neljast MK-sarja teatesõidust kahes lõpetanud kaheksandana, kuid 15. jaanuaril Ruhpoldingis toimunud MK-etapil saavutati 23-aastase pausi järel ka viies koht. Enesekindlust on küll ning meeskond mõtleb aina enam ka olümpiamängude esikümnest.
“Tundsime hooaja alguses, et esikümne saavutamine nõuab väga suurt õnnestumist, aga viimased kolm teadet on läinud nii, et tase võimaldab natuke rohkem mõelda õnnestumisele. Pigem ei rõhu, mõnus ärevus on sees, et see on päris tehtav,” ütles Rene Zahkna.
Oma karjääri kolmandale olümpiale rännanud Zahkna ütles ERR-ile, et tema eesmärk Milano Cortinas on lihtne. “Kuna individuaalselt pole liiga hästi läinud, siis tuleb siin hooaja parimad stardid teha,” sõnas ta.
31-aastane Zahkna pole tänavu maailma karika sarjas punktiarvet avanud. “Vajaka on jäänud laskmisest. Praegu tunnen, et kuna olen alla enda taseme esinenud, siis laskmine on see võtmekoht, mis võiks tuua paremaid kohti,” rääkis ta. “Enesekindlusest pole puudu olnud, aga kuidagi olen selle skeptri, mis suudan lasta, olen keskmiselt ja alla liiga palju teinud. Parimad laskmised on jäänud teatesõitudesse. Selle taha on jäänud.”
Rene Zahkna Autor/allikas: Hendrik Osula/Team Estonia
See-eest on tänavu head minekut näidanud Kristo Siimer, keda võiks pidada Eesti meeste esinumbriks. “Tõsi, see hooaeg on väga hästi läinud. On olnud kehvemaid võistlusi ka, aga minu üllatuseks on väga hästi läinud,” ütles Le Grand Bornandis nii sprindis kui jälitussõidus 26. koha pälvinud Siimer.
Miks see üllatav on? “Laskmine oli stabiilne, sõidukaotus võitjale oli parem. Need kaks asja kombineerida, siis tulevad head tulemused. Ja stabiilselt, järjest. Olingi üllatunud stabiilsuse üle,” vastas ta. “Stabiilselt olen palju parem. Kokkuvõttes on see suurem võit.”
“Alati on see, et raske on öelda, mis praegune seis on. Ruhpoldingis oli näha, et üks päev olime viiendad ja teine päev ei saanud keegi isegi hea laskmise korral jälitusse. Raske ennustada, mis täna on,” jätkas Siimer. “Aga suures pildis: eelmise aasta lõpust, enne jõule, läks mul väga hästi ja tegin oma elu parimad nädalavahetused. Selle aasta alguses oli vorm väga hea, sõidutunne oli hea ja laskmine oli hea. Mul on sama tunne, mis oli. Nüüd oleme seda timminud olümpiaks natuke paremaks.”
Kristo Siimer Autor/allikas: Hendrik Osula/Team Estonia
Parima individuaalse tulemuse eest on sel hooajal hoolitsenud aga 20-aastane Jakob Kulbin, kes sai hooaja esimesel võistlusel 12. koha ja võimaluse kanda järgmises sõidus U-23 võistlusklassi liidrisärki. Teised võistlused aga nii hästi läinud pole, teatesõitude kõrval on parimaks tulemuseks 55. koht.
“Individuaal õnnestus kohe hästi, aga suusarajal ei ole nii hästi läinud, kui oleks tahtnud. Põhiliselt on sprindid tiirudes eriti aia taha läinud. Ei ole üldse õnnestunud sprindid, aga mõned teated on hästi läinud. Sprindid on kindlasti suur pettumus olnud,” sõnas Kulbin.
Tegemist on Eesti tulevikutähe olümpiadebüüdiga. “Äge ja samas tavaline ka, elame täpselt samas hotellis ja võistleme täpselt samas kohas, kus toimuvad ka MK-etapid. Kõik on samasugune, aga natuke keerulisem. Turvakontrollid on keerulisemad, suusaradu on vähem. Aga olümpia on äge!” ütles Kulbin.
Ta saab seda kogemust jagada 21-aastase Mark-Markos Kehvaga, kes on sel hooajal kaks korda individuaalselt 34. koha teeninud. “Olümpiakülas saame aru, et on midagi teistmoodi ja lahedam, aga siin üleval on teiste reklaamsiltidega teine MK-etapp,” ütles Kehva.
Laskesuusatamise treeningud Anterselvas Autor/allikas: Hendrik Osula/Team Estonia
Kogenud olümpiasportlane Zahkna ütles, et noortele väga palju tuge ei vaja. “Ei ole neid kohti, kus neil oleks vaja õppida. Meil jääb olümpiamelu natuke eemale, sest elame staadioni lähedal ja olümpiakülast eemal,” ütles ta. “Vaikne ja mugav, jõulude ajal käisime samas kohas laagris. Kõik käimised on täpselt teada, midagi uut ei ole.”
“Mäletan esimest olümpiat, siis oli kogu informatsioon saadud telekast, et on hästi suurejooneline. Tänane olümpia on täpselt vastupidi, hubane MK-etapp. Elame samas hotellis, kus muidu, trenni teeme samadel radadel. Ei ole seda suurejoonelisust või segavaid faktoreid,” lisas Zahkna.
Aga olümpiaõhustikku ikka tunda on? “Ikka, aga läbi teatud elementide. Kui saad olümpiariided selga, akrediteeringu tegemine ja olümpianänni kokku kahmamine. Väikesed asjad, aga kuna kogemust on nii palju, siis sellist pead laiali olekut kindlasti ei ole,” vastas ta.
Laskesuusatamise olümpiaprogramm algab pühapäeval, 8. veebruaril segateatesõiduga. 10. veebruaril asuvad mehed võistlustulle 20 km tavadistantsil, 13. veebruaril toimub 10 km sprint ja 15. veebruaril 12,5 km jälitussõit. 4×7,5 km teatesõit leiab aset 17. veebruaril ning 15 km ühisstardist sõit 20. veebruaril.
Kõik need võistlused on nähtavad ERR-i kanalitel, olümpiamängude ülekannete ajakava näeb siit.