Eesti ainsa eraklubi Sazerac liikmetel ja nende külalistel oli hiljuti võimalus näha kuulsa maalikunstniku Salvador Dalí originaalteoseid. Dalí on Hispaania kunstnik ja 20. sajandi üks olulisemaid sürrealiste, kelle teoste põhimotiivide seas on nii pehmed kellad kui ka peenikestel jalgadel elevandid. Just nende motiividega teoseid võis näha ka Sazeraci klubis peetud näitusel, kus nii mõnigi teos leidis uue omaniku.
Eraklubi korraldas kuus nädalat kestnud näituse kokkuleppel kunstikaupmehega. Näituse avamisüritus keskendus Dalíle ning tõstis keskmesse kunstniku elu ja loomingu. Pärast avaüritust oli aga kõigil soovijail võimalik kokku leppida eratuur, kus erakordsete teostega omaette tutvuda. Mõned Dalí teosed koos Pablo Ruiz Picasso töödega kaunistavad klubiruume endiselt.
Sazeraci sõnutsi õnnestusid avamisüritus ja väljapanek suurepäraselt. Kusjuures kunstiseeria ideele andis hoogu klubiliikmete seas juba mõnda aega tegutsenud rühm kunstihuvilisi, kes käivad klubis koos joonistamas või maalimas. Nüüd plaanib Sazerac kunstiüritustega jätkata ja esitleda teistegi maailmakuulsate kunstnike teoseid. Loodetavasti õnnestub peagi tutvustada ka Eesti nüüdisaja kunstnike loomingut ja toetada sedasi Eesti kunstnikke, aidates neil kohtuda potentsiaalsete kollektsionääride-ostjatega. Veel avab klubi varsti püsinäitusega kunstigalerii, kuhu pääsevad kõik huvilised.
Kunstiklubisid peetakse kunstimaailma salavõrgustikuks
Maailmas on mitmeid eraklubisid, millele on aluse pannud kunstnikud või mis keskenduvad kunstile. Paljud neist toimivad nagu kunstigaleriid, kus väljapanekud vahetuvad mõne nädala järel, korraldatakse eratuure ja kunstiüritusi. Leidub ka selliseid kunstiklubisid, kus on nii avalik, kõigile huvilistele avatud osa kui ka kinnine, ainult klubiliikmetele ja nende külalistele mõeldud osa. See mudel ongi andnud Tallinna Sazeraci klubile eeskuju ja innustust.
Üldiselt peetakse aga kunstiklubisid kunstimaailma saladuseks. Linnade ja riikide klubivõrgustikuks, mis lihtsustab kunstike elu, aidates tutvustada loomingut, luua kontakte ja leida toetajaid-kunstikogujaid. Kunstiklubisid leidub kõikjal maailmas, näiteks New Yorgis National Arts Club (1898), Londonis Chelsea Arts Club (1890), Tokyos Art Club (1907) ja Melbourne’is Savage Club (1894).
Kuulsamatest kunstiklubidest väärib märkimist näiteks New Yorgi Salmagundi, mille 1871. aastal nimega NY Sketch Club asutasid kunstnikud ja patroonid, kes esialgu lihtsalt koos joonistamas käisid. Klubi korraldab näituseid ja annab isegi kunstitunde ning sel on pika ajaloo vältel kogunenud muljet avaldav kunstikogu. Salmagundi liikmete hulgas on olnud ja on praegugi palju tuntud kunstnikke, illustraatoreid, arhitekte ja ka muusikuid. Mõnda neist mainides: John LaFarge (1835–1910), Tony Bennett (1926–2023), John Philip Sousa (1854–1932), Jacob Collins ja Patricia Watwood.
Londoni Arts Clubi lõid aga turvalise kohtumispaigana kunsti, kirjanduse ja teadusega seotud isikud 1863. aastal. Sellest peale on Mayfairis paiknev klubi olnud Londoni moodsa kultuurielu keskmes ja jätkanud põnevate kunstinäituste, kontsertide ja üritustega. Klubi liikmete seas on olnud palju silmapaistvaid kunsti-, kirjanduse-, muusika- ja teadusefiguure, näiteks Charles Dickens, Franz Liszt ja Auguste Rodin.
Kui New Yorgis ja Londonis loodi kohe kunstiklubid, siis Pariisis on kunstiklubide ajalugu kirjum. Seal domineeris salongi- ja kohvikukultuur, kus loomingulised inimesed kogunesid Montmartre’i ja Montparnasse’i boheemlaslikesse kohvikutesse ning vahetasid ideid ja teravaid arvamusi. Kuid leidus ka kunsti- ja kirjandusringkondi, mis sarnanesid pisut rohkem mujal loodud eraklubidega. Näiteks moodustasid kunstnikud ja nende toetajad 1860. aastal klubi Cercle d’Union Artistique, mis aitas kollektsionääridel kohtuda kunstnikega. Kahjuks paljud toonastest Pariisi klubidest lõpuks ühinesid või lõpetasid tegevuse, eriti pärast teist maailmasõda. Tänapäeval jagavad kunsti ja peavad kunstiüritusi muud Pariisi liikmeklubid, näiteks Nearta, Art Business Club ja Palais de Tokyo.
Tallinna Sazeraci eraklubi kuues tegutsemisaasta tõi klubisse kunsti
Sazeraci eraklubi paikneb kuuendat aastat Raekoja platsi ajaloolises hoones. Väärika hoone esimesed ülestähendused on pärit aastast 1422, mil hoones tegutses Raeapteek, mida on peetud ka omanäoliseks kokkusaamiskohaks. Nagu Pariisi kohvikutesse, astuti ka Raeapteeki nii asja pärast kui ka vaid selleks, et juua vürtsveini, kuulata uudiseid ja arutada maailmaasju. Võib öelda, et Sazeraci klubi jätkab Raeapteegi endises majas üsnagi sarnase sotsiaalse tegevusega. Siingi leiab iga liige meelepärase keelekaste ja mõttekaaslased, kellega uudiseid ja ideid vahetada, ning nüüdsest sageli ka huvitavad kunstiteosed.
Sazerac ühendab sotsiaalse elu sportliku, kulinaarse, tehnoloogilise ning veini-, kokteili- ja kunstimaailmaga. Kolme korrusega klubihoones on mitu eripalgelist ruumi, nt saal, klubiruum ja baar. Igal ruumil on oma eriline meeleolu ja kasutusvõimalused. Klubi pakub privaatset pelgupaika kõigile liikmetele nii Eestis kui ka mujal maailmas, sest Eesti klubiliikmete jaoks on paljude välismaa klubide uksed avatud. Kui soovid osa saada püsinäitusest, unikaalsetest väljapanekutest, eratuuridest ja arvukatest muudest üritustest, võta julgesti ühendust Sazeraci klubiga veebilehe päringuvormi kaudu.