Eesti välispoliitika eksperdid mõistavad president Karise soovi Venemaaga dialoogi astuda hukka

Presidendi kantselei kommunikatsioonijuht Mariann Sudakov sõnas täna õhtul, et president Karis on korduvalt andnud mõista, et välispoliitikas peab olema rohkem ruumi diplomaatiale ja läbirääkimistele. „Seda arvamust avaldas ta ka intervjuus,“ lisas Sudakov.

„Praegu oleme jõudnud olukorda, kus paljud osapooled peavad kõnelusi, kuid Euroopa Liit on ainult kaudselt nende kõneluste osa. Selles olukorras tuleb midagi ette võtta – olgu selleks eriesindaja või mõni muu lahendus. Küsimus ei ole niivõrd positsiooni loomises, kuivõrd selles, et Euroopa peab olema protsessis rohkem esil,“ sõnas Sudakov kirjalikus kommentaaris.

„Tahaks kuulda president Alar Karise vahetut kommentaari Eesti ajakirjanikele, et välistada igasugune võimalik sõnamoonutus,“ sõnas riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson (Reformierakond) ühismeedias. „Igatahes on Euronewsi uudises esitatu äärmiselt kahetsusväärne ja Eesti välispoliitika usaldusväärsust riivav.“

Mihkelson lisas postitusele ka kommentaari, mis oli kirjutanud tund enne Euronewsi intervjuus öeldu ilmsiks tulemist. „Venemaa on terve aasta petnud Lääne liidreid valede lootustega rahule,“ märkis ta. „Samal ajal jätkab Venemaa Ukraina riigi hävitamist genotsiidile omaseid meetodeid kasutades. Algusest peale on see „dialoog“ olnud Venemaa pettmanööver, mille eesmärk on olnud: külvata lõhesid NATO liitlaste seas, piirata abi Ukrainale ning lammutada Lääne kaitsevall.“

Lõpetuseks lausus Mihkelson, et Venemaa president Putini koht pole läbirääkimiste laua taga, vaid Haagi kohtu ees.

Kaljulaid: presidendi ja välisministri vaidlemine pakub kindlasti Venemaale rõõmu

„See on täiesti lubamatu olukord Eesti kui väikeriigi diplomaatias,“ nentis riigikogu riigikaitsekomisjoni liige Raimond Kaljulaid (SDE) samuti ühismeedias. „Oluliste välispoliitiliste hoiakute kooskõlastamine valitsuse ja Kadrioru vahel peab olema loomulik ja iseenesestmõistetav osa välispoliitika kujundamisest ja koordineerimisest.“

„Maailm ei hakka koos meiega kaasa mõtlema, kellel on õigus, kas Karisel või Tsahknal – vaadatakse lihtsalt, et me ei ole diplomaatias professionaalsed,“ märkis Kaljulaid. „Ma siiralt loodan, et president ja välisminister ning laiemalt riigipea ja valitsus, leiavad väga kiiresti mingi parema viisi omavaheliseks töiseks dialoogiks kui teha seda (taaskord) ajakirjanduse vahendusel.“

„Venemaad ei huvita väga palju, mida väike Eesti neist arvab, aga kindlasti pakub see Moskva välisministeeriumi maja inimestele palju rõõmu, et meie president ja välisminister Venemaaga rääkimise küsimuses avalikult vaidlevad,“ arutles Kaljulaid. „Selles mõttes on mul meie „tulistele Eesti poistele“ sõnum, et mis te nüüd kiirustage. Lavrovil on sünnipäev märtsis, aga teie tulete sellise ilusa kingitusega juba veebruaris.“

Paet: täiendavat eriesindajat pole vaja

Euroopa parlamendi saadik Urmas Paet (Reformierakond) sõnas, et Euroopa Liidul on ka tänases olukorras piisav suhtlemiskanal Venemaaga. „See on EL-i esindus Moskvas,“ märkis ta. „Mingisugust täiendavat eriesindajat praeguses olukorras EL-il ei ole vaja. Venemaa režiimi tapatalgud ja kuriteod Ukrainas jätkuvad. Samuti jätkab Venemaa hübriidsõda kogu Euroopa vastu.“

Paet lausus, et pole kohane võta USA-st igas asjas eeskuju. „EL-il tuleb säilitada nii diplomaatiline väärikus kui lähtuda reaalsest olukorrast ja oma väärtusruumist,“ tõi ta esile. „Põhimõttelised seisukohad nii Vene režiimi sõjakuritegude kui rahvusvahelise õiguse rikkumise osas on korduvalt välja öeldud. Ja kõik ülejäänu on EL-i välisteenistuse igapäevase tegevuse pädevus.“

Idee eriesindaja nimetamiseks esitati esimest korda eelmisel suvel, kuid toona pidas suurem osa juhte seda sobimatuks. EL pole selles küsimuses üksmeelel ka täna. Suurriikide seas on ideele vastu Saksamaa, viidates Kremli nõudmistele ja Ukraina pommitamisele kui läbirääkimisvalmiduse puudumisele.

Samas on idee saanud toetust Prantsusmaalt, Itaalialt, Austrialt, Luksemburgilt ja Tšehhilt. Prantsuse president Macron on teatanud, et vastav töö on juba tehnilisel tasandil alanud. Euroopa Komisjon on keeldunud Macroni teadet kommenteerimast.

Eesti puhul on president Karise seisukoht vastuolus valitsuse hoiakuga. Eesti välisministeerium hoiatas Euronewsile saadetud avalduses, et kuni Venemaa ei ole muutnud oma tegevust ja eesmärke Ukrainas, ei tohiks talle pakkuda võimalust diplomaatilisest isolatsioonist väljuda.

Euroopa Komisjon on kutsunud Venemaa presidenti Vladimir Putinit üles enne võimalike diplomaatiliste sammude astumist näitama tõsist valmisolekut rahuks. Lähinädalatel on oodata ka uut Euroopa Liidu sanktsioonide paketti.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (23)