Aastal 2022 oleks pääsenud maailmas ligi seitse miljonit inimest vähidiagnoosist, kui nad oleksid hoidunud tubakast ja alkoholist ning suutnud vältida edukamalt nakkusi, selgub värskest uuringust.
Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) vähiuuringute agentuuri teadlased kõrvutasid teadustöö tarbeks 2022. aastal 185 riigist kogutud andmeid 36 erineva vähivormi lõikes 30 teadaoleva vähipõhjustajaga. Uuring on üks esimesi, mis kaardistas vähi riskitegureid sedavõrd detailselt ja laia geograafilise ulatusega, vahendab Nature News.
Analüüsist selgus, et ligikaudu 38 protsenti kõigist maailmas diagnoositud uutest vähijuhtudest olid seotud riskiteguritega, mida inimesed ja ühiskond saavad muuta, kontrollida või hallata.
Kolm suurt ohutegurit
Kokku diagnoositi 2022. aastal maailmas 18,7 miljonit uut vähijuhtu. Neist 7,1 miljonit põhjustasid välditavad tegurid. Kõige laastavamaks harjumuseks osutus ootuspäraselt suitsetamine, mis põhjustas ligi 15 protsenti kõigist ennetatavatest haigusjuhtudest. Iga kümnenda vähijuhu sai kanda nakkuste arvele ja alkohol oli kolme protsendi diagnooside juurpõhjus. Just need kolm tegurit vastutavad lõviosa kopsu-, mao- ja emakakaelavähi juhtumite eest. Kokku sai kolmiku arvele kirjutada ligi poole kõigist ennetatavatest juhtudest.
Uuringu kaasautor, epidemioloog Hanna Fink rõhutas ennetuse tähtsust. Lisaks tõi ta esile, et kui varasemad uuringud keskendusid peamiselt vähisurmadele, siis seekordses töös valisid nad fookuseks just haigestumise ja käsitlesid riskitegureid tervikuna, mitte ükshaaval.
Jõukus ja sugu määravad riski iseloomu
Uuringus tuli selgelt välja, et haigestumises nähtavaid mustreid mõjutavad otseseselt sotsiaalmajanduslik ebavõrdsus, elukeskkond ja sugu.
Näiteks naistel diagnoostitud 9,2 miljonist uuest vähijuhtumist oleks saanud ennetada umbes 30 protsenti. Madalama sissetulekuga riikides, nagu Sahara-taguses Aafrikas, olid naiste peamiseks vaenlaseks nakkushaigused. Väga suure mõjuga on seal inimese papilloomiviirus (HPV), mis on emakakaelavähi peamine tekitaja.
Seevastu kõrge sissetulekuga piirkondades, sealhulgas Põhja-Ameerikas ja suures osas Euroopas, on naistel suurim vähitekitaja suitsetamine.
Meeste puhul oli pilt ühtlasem, kuid riskid kõrgemad. Suitsetamine põhjustas kõige rohkem vähki nii rikastes kui ka vaestes riikides, moodustades ligi veerandi 4,3 miljonist ennetatavast juhust. Meestel asetusid vähitekitajana teisele kohale nakkused – seda peamiselt Aafrikas, Aasias ja Lõuna-Ameerikas – ning kolmandale kohale alkohol.
Üht lahendust pole
Austraalia meditsiiniepidemioloog David Whiteman hinnangul on värske teadustöö suurepärane, kuna see võimaldab riikidel oma tervisepoliitikatega täpsemaid sihte seada. Tema sõnul annab uuringu mastaap ja terviklik andmestik varasemast kindlama aluse usaldusväärsete võrdluste tegemiseks eri piirkondade vahel.
Ehkki vähk jääb üheks peamiseks surmapõhjuseks maailmas ja haigusjuhtude arv on tõusuteel, võimaldab teadlikkus riskiteguritest haiguse levikut ohjata. Hanna Finki sõnul peavad ennetusstrateegiad lähtuma just konkreetse piirkonna eripäradest.
Teadlased kirjutavad uuringu tulemustest ajakirjas Nature Medicine.