“Ma sündisin 5. oktoobril 2000. aastal ja “Terevisioon” alustas 5. veebruaril 2001. aastal, seega olen koos “Terevisiooniga” üles kasvanud. Algklassides käies mängis “Terevisioon” igal hommikul taustaks. Lapsena vaatasin multikaid, aga mida vanemaks sain, seda rohkem hakkas mu hommikurutiin selle saate järgi käima. Kui poole kaheksased uudised algasid, mõtlesin kohe, kas mul on need tegevused tehtud, mis selleks ajaks valmis pidid olema,” meenutas “Terevisiooni” uudistelugeja-toimetaja Liisbeth Rats oma esimesi kokkupuuteid 25. sünnipäeva tähistava ETV hommikusaatega.

Vanemaks saades tekkis tal rohkem huvi ka saate teemade vastu ja nii juhtus Ratsi sõnul vahel ikka, et koolimineku asemel oleks tahtnud hoopis mõnda intervjuud edasi kuulata. “Nii et “Terevisioon” on kogu aeg minuga kaasas käinud.”

Liisbeth Rats Autor/allikas: Ken Mürk/ERR

Rats on lõpetanud Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni magistrantuuri. “Ajakirjandus ei olnud siiski mu esimene valik, algul arvasin, et lähen õigusteadust õppima. Ajakirjandus jäi mulle silma ülikoolide kodulehtedel erinevaid erialasid uurides, aga millegipärast kahtlesin, kas ma sinna sisse saan. Tegin siiski katsed ja saingi sisse. Nüüd olen küll väga rahul ja ei kujuta ette, et ma õiguse valdkonnas töötaksin,” muheles Rats.

Esimese ülikooliaasta lõpus tuli Rats ERR uudisteportaali praktikale ja teise aasta lõpus tegi praktika televisioonis.

Kohe esimesel praktikapäeval pidi Rats “Aktuaalsesse kaamerasse” loo tegema. “Käisin ühe toimetajaga kaasas, kes mind juhendas, aga juba samal päeval pidin tegema ka standi (ajakirjanik räägib otse kaamerasse-toim). Tegelikult ei olnudki see midagi hullu ja kõik läks hästi,” meenutas Rats, kuidas ta esimesel praktikapäeval “vette visati”.

Pärast praktikat “Aktuaalses kaameras” uuris Liisu Lass kas ta tahaks ülikooli kõrvalt edasi uudiseid teha, ja kuna töö väga meeldis, oli ta nõus.

Magistrantuuris õppimise kõrvalt oli Rats mõnda aega ka ERR Tartu korrespondent, käies samal ajal iganädalaselt Tallinnas “Aktuaalsele kaamerale” uudiseid tegemas. Kui ülikool läbi ja diplom taskus, kolis ta Tallinnasse tagasi. “Eks selline intensiivne elu millegi arvelt tuli, natuke une ja natuke oma isikliku elu arvelt,” tõdes Rats.

Liisbeth Rats Autor/allikas: Ken Mürk/ERR

Kahe linna ning ülikooli ja töökoha vahet pendeldamine võttis küll oma aja, aga kasvatas Ratsi sõnul ka organiseerimis- ja ajaplaneerimisoskust. “Pidin kõik põhjalikult läbi mõtlema, kuhu ja millal ma pean jõudma, millal mingid asjad valmis peavad olema. Rongisõitu kasutasin näiteks õppimiseks. Elu oli väga organiseeritud ja paika pandud, aga kõigega sai hakkama,” meenutas Rats hullumeelset ajaperioodi oma elus.

“Terevisiooni” meeskonnas töötamise lemmikosa on võrratud kolleegid

Nüüdseks kaks aastat “Terevisioonis” uudistetoimetajana töötanud Ratsi sõnul on tema töö lemmikosaks võrratud kolleegid. “Pingelises teletöös on üksteist toetavad ja mõistvad kolleegid üliolulised. “Terevisioonis” on väga hea meeskonnavaim ja meil on suurepärane seltskond. Kui hommikul ärgates on tuju halb, siis tööle jõudes läheb kohe heaks.”

Kõige rohkem hindab Rats kolleegide positiivset tagasiside ja toetust. “See teeb mu päeva kohe eriliseks. Kõige toredam on kuulda kolleegidelt, et neile meeldib minuga koos töötada ja nad on minu tööga rahul. See annab kindlustunde, et ma teen ikka õiget asja,” on Rats tänulik.

Liisbeth Rats Autor/allikas: Ken Mürk/ERR

Teist hooaega tegutseb Rats “Terevisioonis” ka toimetajana. “Toimetaja töö tähendab seda, et välja tuleb mõelda saate teemad, kutsuda stuudiosse külalised, jälgida, et külalised oleksid õigel ajal õiges kohas ja teha kõik selleks, et saade kulgeks sujuvalt,” selgitas Rats.

“Terevisioonil” on kolm toimetajat. “Mina olen poole kohaga toimetaja, Eeva Variksoo täiskohaga ja Kadri Põlendik teeb umbes kaks saadet kuus. Kadri on meile väga suureks abiks just pikaajaliste kokkulepetega teemade puhul. Üldiselt on “Terevisioon” ikkagi päevakajaline saade ja väga pikalt me teemasid ette ei planeeri. Saatejuhid aitavad ka teemasid välja mõelda, seega ei ole kogu teemade leidmise koorem ainult toimetajate õlul,” selgitas Rats.

Otsesaate ootamatustega toimetulemise olulisim reegel on vältida paanikasse sattumist

Ratsi igapäevarutiin näeb välja selline, et hommikul loeb ta uudistemajas uudiseid ja seejärel läheb telemajja järgmise päeva “Terevisiooni” ette valmistama. “Kui teemad on teada, hakkan inimestele helistama ja neid stuudiosse kutsuma. Kõik on tiimitöö, üksinda ei tee televisioonis midagi,” nentis Rats.

Vahel tuleb ette ka päevi, kus mitte ühtegi head mõtet pähe ei tule. “Mitte midagi pole juhtunud, ei head ega halba, siis tuleb nuputada, mis teema võiks inimesi kõnetada või mille kohta inimesed tahaksid infot saada.”

Liisbeth Rats Autor/allikas: Ken Mürk/ERR

Ühte “Terevisiooni” saatesse mahub keskmiselt kümme teemat. “Igas saates võiks olla mõni päevajaline ja tõsine teema, aga ka midagi toredat ja lõbusat. Kuna hommikusaate vaatajaskond on väga lai, peab mõtlema sellele, et igas saates oleks midagi huvitavat nii nooremale kui ka vanemale vaatajale,” teab Rats oma kogemusest hea saate saladust.

Paaril korral on ka nii juhtunud, et külalist kokkulepitud ajal telemajas ei ole. “See selgub tavaliselt siis, kui eetriaeg kätte jõuab ja see ongi otsesaate võlu, et pead ruttu otsustama, mida sellises olukorras teha. Näiteks teeme siis intervjuu külalisega, kes on juba varem kohale jõudnud või kui annab teemat veel kuidagi laiendada, pikendame juba käimasolevat intervjuud. Mõnikord on teema aga nii konkreetne, et laiendada kuidagi ei anna või ei ole külaline eriti jutukas,” selgitab Rats, kuidas lahendada ootamatult esilekerkivaid närvesöövaid olukordi.

Kõige hirmsama kogemusena toob Rats välja “Terevisiooni”, kus pool saadet pidi eetrisse minema Türilt. “Saate ajal selgus, et meil on väga korralikud leviprobleemid ja me ei saanud Türiga ühendust, pilt hakkis ja heli polnud,” kirjeldas Rats.

 “Siis läksid meil küll kõigil režiipuldis ajud kõrgendatud sagedusel tööle, mida nüüd teha. Tegime siis Tallinnast pikemaid intervjuusid ja jätkasime intervjuuga pärast uudiseid, samal ajal püüdsime meeleheitlikult lahendada tehnilisi probleeme. Lõpuks sai leviga korda, aga pool saadet oli juba tehtud, samal ajal ootas Türil terve hulk intervjueeritavaid, kes polnud veel eetrisse pääsenud. Kõik siiski laabus ja saade sai tehtud,” ütles Rats, tõdedes, et tee, mis sa teed, paanikasse minna ei tohi, sest sellest pole kasu.

Liisbeth Rats Autor/allikas: Ken Mürk/ERR

Otsesaate võlu ja valu ju ongi, et selleks ei saa otseselt harjutada ja igas halvas olukorras pead leidma mingisugusegi lahenduse, sest saade peab edasi minema. “Ideaalvariandis suudad lahendada olukorra nii, et televaataja ei saa midagi aru,” nentis Rats.

Äratuskell heliseb igal hommikul kell 4.30

Hommikusaate tegija päevad algavad varavalges. “Mina ärkan põhimõtteliselt iga päev 4.30. Kui olen hommikune uudistelugeja, siis esmalt sean sammud grimmi ja hakkan uudiseid ette valmistama, kui olen toimetaja, sätin end telemaja režiipulti režissööri assistendi kõrvale.”

Pingelise töö ja ebahariliku tööaja tõttu pole ta aga pidanud millestki loobuma. “Sõbrad on minu jaoks väga olulised, üritan nende jaoks aega leida ja ka regulaarselt trennis käia. See aitab tasakaalustada mu ebatavalist töörütmi ja -rutiini. Trenn ja sõbrad on minu elus kaks väga olulist elementi.”

Liisbeth Rats Autor/allikas: Ken Mürk/ERR