Vabariigi Valitsuse otsusel sai tänavuse riikliku teaduse elutööpreemia akadeemik ning loodus- ja täppisteaduste valdkonna emeriitprofessor Martin Zobel pikaajalise ning tulemusliku teadus- ja arendustöö eest. Aastapreemia viimasel neljal aastal tehtud teadustöö eest pälvisid 16 Tartu Ülikooli teadlast nii loodusteaduste, sotsiaalteaduste, arsti- ja terviseteaduste kui ka humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnas.
Eesti ökoloogiateadus maailmakaardile
Akadeemik ja Tartu Ülikooli emeriitprofessor Martin Zobel on üks silmapaistvamaid teadlasi Eesti taimeteaduse ja ökoloogia valdkonnas. Tema elutöö tulemusel on Eesti ökoloogiakoolkond saavutanud laialdase ja kõrgel tasemel rahvusvahelise tuntuse. Zobel on viinud Eesti ökoloogiateaduse maailma tippu, mille tunnistuseks on artiklid juhtivates teadusajakirjades Nature ja Science. Martin Zobeli teaduspärand elab edasi nii tema teadustöödes kui ka õpilastes. Elutööpreemia suurus on 65 000 eurot.
Loodusteadused
Pilvede lumestumine
Loodusteaduste valdkonna aastapreemia said kliimafüüsika kaasprofessor Velle Toll, kliimafüüsika kaasprofessor Hannes Keernik, kliimafüüsika spetsialist Jorma Rahu, kliimafüüsika teadur Heido Trofimov, kliimateaduste professor Piia Post ja radarkaugseire teadur Tanel Voormansik tööde tsükliga „Inimtekkelise õhusaaste põhjustatud pilvede lumestumise avastamine“.
Velle Tolli töörühm avastas esimeste seas maailmas, et inimtekkeline õhusaaste võib põhjustada ka pilvede jäätumist ja lumestumist. See teadmine aitab paremini mõista, kui suur on inimtegevuse tegelik mõju kliimale ja miks võib kliimasoojenemise kiirus ajas muutuda.
“>
Image
Autor: Andres Tennus
Nanomaterjalid energia muundamis- ja salvestusseadmetes
Loodusteaduste valdkonnas pälvisid aastapreemia kolloid- ja keskkonnakeemia professor Kaido Tammeveski, kolloid- ja keskkonnakeemia kaasprofessor Ave Sarapuu ning kolloid- ja keskkonnakeemia teadurid Heiki Erikson, Marek Mooste, Jaana Lilloja-Lensment ja Srinu Akula tööde tsükli „Uudsed nanostruktuursed elektrokatalüsaatorid madalatemperatuursetele kütuseelementidele ja tsink-õhk akudele“ eest.
Kaido Tammeveski juhitud töörühm on andnud suure tõuke nanostruktuursete elektrokatalüsaatorite arendustööle ja loonud nii väärismetallivabu katalüsaatoreid kui ka nanomaterjale, mille kasutamine vähendab märkimisväärselt kütuseelemendis vajaminevate väärismetallide kogust.
“>
Image
Autor: Viivi Järve
Arsti- ja terviseteadused
Naiste tervise geneetika
Arsti- ja terviseteaduste vallas sai aastapreemia genoomse epidemioloogia professor Triin Laisk tööde tsükli „Naiste tervise geneetika” eest. Emakakaelavähk on üks sagedasemaid naistel esinevaid kasvajaid maailmas, kuid selle geneetilised riskitegurid on seni jäänud ebaselgeks. Triin Laisa töörühm on aidanud märkimisväärselt kaasa emakakaelavähi geneetiliste riskifaktorite kindlakstegemisele ja maailma esimese geneetikal põhineva riskimudeli loomisele. Uurimistöö tulemusi saab igapäevameditsiinis otseselt rakendada.
“>
Image
Triin Laisk. Autor: Karl Erik Piirimees
Sotsiaalteaduste valdkond
Elanikkonna haavatavus hädaolukordades
Sotsiaalteaduste valdkonnas anti aastapreemia riskisotsioloogia professorile Kati Orrule ja kommunikatsiooniuuringute kaasprofessorile Sten Hanssonile tööde tsükli eest „Haavatavus hädaolukordades: analüüs ja lahendused“. Uurimisrühm on loonud originaalse raamistiku sotsiaalse haavatavuse analüüsimiseks, arendanud kriisiplaneerimist toetava haavatavuse triaažisüsteemi ja löönud kaasa rahvusvahelises võrdlevas uurimistöös. Eestis on sellel teadustööl märkimisväärne praktiline väärtus, toetades kriisivalmidust ning abistades poliitikakujundajaid, näiteks ministeeriumeid ja riigiameteid, sh Päästeametit.
“>
Image
Autor: Andres Tennus
Humanitaarteadused ja kunstid
Eesti keele mitmekesisus
Humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnas pälvis aastapreemia humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna emeriitprofessor Helle Metslang tööde tsükliga „Eesti keele kasutuspõhine mitmekesisus ja selle kujunemine“. Helle Metslangi teadustulemused põhinevad uute keelekorpuste analüüsil, milles on kasutatud uudseid kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid meetodeid. Teda on iseäranis huvitanud, kuidas inimesed eesti keelt mõistavad ja kasutavad, mil moel on ajaloos hoiakud ja normingud teisenenud ning kuidas keel neidmuutusi peegeldab.