Riikliku teaduspreemia tehnika ja tehnoloogia valdkonnas pälvis tänavu Tallinna Tehnikaülikooli professor Targo Kalamees, kelle tööd keskenduvad hoonete renoveerimisele.
Targo Kalamees sai tunnustuse elamufondi tervikrenoveerimise ja niiskusturvalisuse arendamise eest. Tema väljatöötatud tehaseline renoveerimistehnoloogia võimaldab hooneid kiiremini ja kvaliteetsemalt energiatõhusaks muuta.
Targo Kalamehe sõnul on hooned üks Eesti olulisemaid elutähtsaid taristuid. “Kui vaatame, kus inimesed elavad ja töötavad, siis see on märkimisväärne taristuobjekt,” ütles ta.
Suur osa Eesti elamutest on ehitatud pärast teist maailmasõda, eeskätt 1970.–1990. aastatel, ning paljud neist jõuavad nüüd oma projekteeritud kasutusaja lõppu, mistõttu on suur küsimus, mis nendega edasi teha.
“Meil ei ole ressurssi ega ka vajadust kõik need hooned maha lammutada ja uuesti ehitada,” märkis Kalamees. Küsimus on tema sõnul selles, kuidas olemasolevaid hooneid mõistlikult korrastada, et inimestel oleks seal hea elada ning kulud jääksid jõukohaseks. “Loota, et me elame nendes hoonetes neisse panustamata veel järgmised 20 või 30 aastat, ei ole tõenäoline, sest nad lihtsalt ei kesta. Küll aga kestavad nad siis, kui me neid renoveerime,” sõnas ta.
Kalamehe teadustööde tsükkel keskendubki sellele, kuidas Eesti hooneid renoveerida nii, et need kestaksid veel aastakümneid. Tema sõnul on see ehituse ringmajanduse üks keskseid põhimõtteid: olemasoleva ressursi kasutamine ja väärtustamine.
“Hooned kestavad siis, kui neid renoveerida. Kui nendesse ei panustata, siis renoveerimisvõlg ainult kasvab ja hiljem on korda tegemine veel palju kallim,” rõhutas ta.
Teadlase sõnul on üks suuremaid probleeme senini olnud selge ja järjepideva riikliku strateegia puudumine. Kuigi korterelamute renoveerimist on toetatud ning see on hakanud paremini tööle, on otsuste venimine toonud kaasa ka negatiivseid tagajärgi.
“Kui meetmed hilinevad, siis ettevõtted, kes on investeerinud ja töötajaid palganud, jäävad tellimusteta. Tehased kahanevad ja kui nõudlus lõpuks tekib, ei suudeta seda katta. See tõstab hindu ja teeb renoveerimise elanikele kallimaks,” selgitas Kalamees.
Pikas plaanis ei jää Eestil küttearvete vähendamiseks üle muud, kui toetada hoonete renoveerimist. Autor/allikas: Ken Mürk/ERR
Kalamees rõhutas ka kohalike omavalitsuste rolli, mis tema sõnul on sageli alahinnatud. Kuigi Tallinnas räägitakse palju renoveerimisest, on näiteks Lasnamäel see alles algusjärgus. Samas tõi ta positiivsete näidetena esile Elva ja Rakvere, kus vanade kortermajade renoveerimine on jõudsalt edenenud.
“Kohalik omavalitsus on sageli esimene kontaktpunkt, näiteks ehitusloa küsimisel. Seetõttu peaksid omavalitsuste juurde tekkima renoveerimise kontaktpunktid, mis annavad nõu nii korteriühistutele kui ka eramajaomanikele,” ütles Kalamees.
Tema sõnul on seadustes selgelt kirjas, et elamu- ja kommunaalmajandus kuulub kohaliku omavalitsuse ülesannete hulka, kuid praktikas viidatakse sageli nappidele rahalistele võimalustele.
Kalamees nentis, et renoveerimise edasilükkamisel on ka laiem sotsiaalne mõju. “Kui vanadest majadest kolivad välja need, kes on võimekamad ja nutikamad, ning järele jääb sotsiaalselt haavatavam elanikkond, langeb kogu koormus lõpuks riigile ja omavalitsustele,” ütles ta.
Tema hinnangul on ühiskonnale odavam ja mõistlikum motiveerida inimesi oma elamuid varakult korda tegema, kui tegeleda hiljem lagunevate hoonete ja süvenevate sotsiaalsete probleemidega.
Kalamehe sõnul jätkub tööd selles valdkonnas veel kauaks. “See ei ole ainult roheteema. See on inimeste kodude, elukeskkonna ja lõpuks ka kogu ühiskonna kestlikkuse küsimus,” märkis ta.