Ines Toots tõi välja, et enamik lastevaldkonnas töötavatest noortest uurijatest isegi keeldub selliste menetlustega tegelemisest, kuna nad ei soovi sellist sisu näha.
Põhja ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Annika Vanatoa ütles, et kõige õõvastavamad mälupildid on seotud imikutega. «Need ei lähe meelest ära, ilmselt mitte kunagi.»
Politsei menetleb aastas keskeltläbi paarisadat lastega seotud väärkohtlemise juhtumit. Spektri ühes otsas on kõige vastikumad lood, kus alaealisi vägistatakse või väärkoheldakse füüsiliselt, vahel ka oma pereliikmete poolt. Teine pool on seotud virtuaalmaailmaga, kus laste ahvatlemine ja pornograafilise sisuga materjali väljameelitamine toimub internetis.
Politsei koormus küberruumis on märgatavalt tõusnud ning üha kasvanud kriminaalasjadega toime tulemiseks loodi mullu Põhja prefektuuri eraldi veebiüksus. Kohe esimestel nädalatel järgnes mitmeid vahistamisi.
Viitak tõi näite juhtumist, kus täiesti tavaline pereisa võttis tööle minnes oma varjatud telefoni välja, lülitas selle sisse ja hakkas selle pealt lastega suhtlema. «Ahvatles neid, saatis endast pilte, videoid. Kui koju jõudis ja abikaasa oli kodus, lülitas telefoni välja ja peitis ära.»
Kõiki töömeetodeid politsei arusaadavalt ei avalda, kuid üks osa tööst on virtuaalmaailmas pedofiilidega n-ö kaasa mängida, esinedes näiteks 11-aastase tüdrukuna.
Pole ebatavaline, et kurjategija hoiab lapsega mitme kuu vältel kontakti, alustades vaikselt temaga suhtlemist ja uurib tema elu kohta. «Ta loob väga pikalt usalduslikku suhet, kus laps hakkabki usaldama. Samm-sammult liigub vestlus lõpuks seksuaalsetele teemadele,» ütles Viitak.