Kuigi jõhvikaid leidub sellel aastal mitmetes soodes ning marjadki on hooajal ilusad ja suured, siis nii mõnigi muidu rohket jõhvikasaaki pakkunud piirkond on sellel hooajal vihma ja üleujutuste tõttu marjadest peaaegu tühi.
Emajõe-Suursoo Peipsipoolses osas on enamasti jõhvikatest maa punane. Sellel aastal oli Peipsi veetase kõrgem ja nii jäid ka jõhvikad vee alla.
“Väga palju on üleujutatud kohti ja see ei ole mitte soode taastamise pärast, vaid ka meil on rohkem sadanud. Jõhvikas kasvab siirdesoos äärealadel ja need on üleujutatud. Mul hea sõber läks Pärnumaal, kus suured üleujutused Reiu jõe ääres, oma tavapärasele jõhvikakohale ja ütles, et lihtsalt läbi ei saa,” lausus jõhvikauurija Kristel Vilbaste.
Vilbaste sõnul võib mõningates soodes jõhvikasaak kasin olla ka seetõttu, et putukad vihmase ilmaga ei lennanud ja nii jäid jõhvikad tolmeldamata.
“Jõhvika õitsemise ajal, mis on juuni esimestel päevadel, olid väga vihmased päevad. Jõhvikas on putuktolmleja ja marjad ei viljastunud. Ahunapalu pidi täiesti tühi olema,” selgitas Vilbaste.
Laeva soo on sellel aastal aga jõhvikaid täis ning Emajõe-Suursoostki on võimalik marju leida. Tuleb lihtsalt kaugemale kõndida.
“Ma arvan, et tegelikult väga palju seda tühja ala ei ole. Kaugemal on kohti küll ja veel, kus jõhvikat on. Natuke tuleb otsida. See aasta ei saa niimoodi, et lähen metsa ja varun, aga see otsimine ongi ju vahel tore,” ütles Peipsi toidu eestvedaja Tauno Laasik.
Nii Laasiku kui ka Vilbaste sõnul Eesti inimene enam jõhvikat eriti palju ei tarbi ja veelgi vähemaks on jäänud nende korjajaid. Peipsiääres peetakse jõhvikal käimist aga oluliseks.
“See on olnud ajalooliselt siin ikka väga tähtis kohalikule kogukonnale sellise lisakopika või lisarahana. Tõsi küll, et neid inimesi jääb aasta-aastalt vähemaks, aga ma loodan, et see jõhvikate korjamise komme või traditsioon siin päris ära ei kao. Ikka leidub inimesi, kes korjavad ja turult saab linnainimene enda jõhvika kätte. Ei pea Kanada jõhvikat hakkama ostma veel,” sõnas Laasik.