Selle aasta teaduspreemiate valik peegeldas Eesti teaduse laia haaret, ulatudes elutööpreemiast ökoloogia valdkonnas kuni praktiliste lahendusteni ehitusfüüsikas ja põllumajanduses. Preemiate määramisel oli oluliseks aluspõhimõtteks tööde rahvusvaheline mõju ja praktiline väärtus Eesti ühiskonnale.

Elutööpreemia

Pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest pälvis elutööpreemia Tartu Ülikooli taimeökoloogia professor Martin Zobel. Tema arendatud liigifondi kontseptsioon on mõjutanud oluliselt ökoloogilist teooriat üle terve maailma.

Zobel tõi ökoloogiasse uudse molekulaarse lähenemise ning tema uurimused taimede ja mükoriisaseente koosmõjust on avanud uusi vaatenurki koosluste mõistmisel. Tema teadustöö tulemusena on Eesti ökoloogiakoolkond saavutanud kõrge rahvusvahelise tunnustuse, mida kinnitavad artiklid tippajakirjades Nature ja Science.

Zobel ise viibis tunnustusest kuuldes konverentsil. “Eks see tähendab ikka kolleegide tunnustust, sest kolleegidega koos on seda teed käidud. See toetab väga moraali: tunned, et oled loodetavasti kasulikult oma teadlasteed käinud,” kommenteeris ta preemia pälvimist.

Oma karjääris Zobel ise tingimata plahvatuslikke hetki esile ei too. “Samas arvan, et see, et ma üldse asusin sellele teele ja mul oli võimalus tolleaegsete karismaatiliste professorite käe all töötada, oli väga meeldiv etapp elus ja selle positiivne mõju kestab siiamaani,” märkis ta. Teisalt võib eredaks hetkeks teadlase elus lugeda tema sõnul sedagi, kui mõni teadussaavutus leiab rahvusvahelist kõlapinda: “Kui astud maailma juhtajakirjas teadusavalikkuse ette ja sind võetakse vastu positiivselt. See on teadlase jaoks ere hetk.”

Noortele ja kolleegidele pani Zobel südamele, et teadus peab olema kõige muu kõrval huvitav. “Maailmas on suhteliselt palju rutiinteadust, mis justkui annab midagi ja ei anna ka: probleem pole püstitatud nii, et see oleks innovatiivne. Kui aga teadlane suudaks oma töö läbi mõelda ja keskenduda sellele, et ta peab pakkuma midagi uut ja olema huvitav nii endale kui ka teistele, on see väga suur asi,” arutles ta.

Higgsi boson ja muutunud maailmapilt

Erilise tunnustuse teadusliku avastuse eest said Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi (KBFI) teadlased Martti Raidal, Mario Kadastik ja Kristjan Kannike. Neid tunnustati panuse eest Higgsi bosoni avastamisse ja selle omaduste mõõtmisse CERN-i eksperimendis.

KBFI töörühma ülesanne oli analüüsida ühte viiest olulisest osakese lagunemiskanalist, simuleerides füüsikaliste protsesside taustamüra. Avastus on fundamentaalne, kuna viis lõpule osakestefüüsika standardmudeli.

Martti Raidali sõnul pole preemia näol tegemist ühe heureka-hetkega äramärkimisega, vaid tunnustusega 30 aastat kestnud tööle. “See on sisaldanud eksperimendi ja inimeste ettevalmistamist. Kristjan Kannike ja Mario Kadastik on mõlemad minu tudengid – teaduses ei teki inimesed niisama, vaid neid kasvatatakse,” rõhutas ta järelkasvu tähtsust, lisades, et nüüdseks on kasvatatud juba mitu põlvkonda selle eriala teadlasi.

Tulevikuvaates selgitas Raidal, et kuigi Higgsi boson andis vastuse meile tuntud aine massi päritolule, moodustab see vaid murdosa universumist. “Me teame kosmoloogias, et aine, mida me tunneme, on ainult viis protsenti kogu universumi massist. Ülejäänud on tegelikult avastamata,” nentis ta. Raidali hinnangul ongi fundamentaalteaduse kõige tähtsam lahendamata probleem aru saada, mis on tumeaine ja tumeenergia, sest bosoni avastamine kattis vaid väikse osa suurest pildist.

Teaduse mõju argielule: tervis ja tehnoloogia

Aastapreemiad määrati mitmes valdkonnas teadustööde eest, mis on valminud viimase nelja aasta jooksul.

Arsti- ja terviseteaduste vallas pälvis preemia Tartu Ülikooli genoomika ja reproduktiivgeneetika professor Triin Laisk naiste tervise geneetika uurimise eest. Tema töörühm lõi maailma esimese geneetikal põhineva riskimudeli emakakaelavähi ennetamiseks.

Laisk tunnistas, et uudis preemia pälvimisest tuli talle suure üllatusena ja lõi ta pahviks. Tema hinnangul on tunnustuse taga tõsiasi, et naiste tervis pälvib üha enam tähelepanu ning töörühma pikaajaline tegevus on jõudnud maailmatasemele. “Me läheneme naiste tervisele unikaalse nurga alt, kasutades geneetilise seose uuringuid, ja see annab teadusliku väärtuse ka laiemalt,” selgitas professor.

Järgmise viie aasta suurimaks eesmärgiks on Laisa sõnul naiste hormoontundlikkuse kaardistamine, milleks annab võimaluse hiljuti saadud Euroopa Teadusnõukogu grant.

Tehnika ja tehnoloogia valdkonnas tunnustati Tallinna Tehnikaülikooli professorit Targo Kalameest, kes sai tunnustuse elamufondi tervikrenoveerimise ja niiskusturvalisuse arendamise eest. Tema väljatöötatud tehaseline renoveerimistehnoloogia võimaldab hooneid kiiremini ja kvaliteetsemalt energiatõhusaks muuta.

Kalamees on nentinud, et renoveerimise edasilükkamisel on ka laiem sotsiaalne mõju. “Kui vanadest majadest kolivad välja need, kes on võimekamad ja nutikamad, ning järele jääb sotsiaalselt haavatavam elanikkond, langeb kogu koormus lõpuks riigile ja omavalitsustele,” ütles ta.

Tema hinnangul on ühiskonnale odavam ja mõistlikum motiveerida inimesi oma elamuid varakult korda tegema, kui tegeleda hiljem lagunevate hoonete ja süvenevate sotsiaalsete probleemidega.

Professori sõnul jätkub tööd selles valdkonnas veel kauaks. “See ei ole ainult roheteema. See on inimeste kodude, elukeskkonna ja lõpuks ka kogu ühiskonna kestlikkuse küsimus,” märkis ta.

Loodusteaduste vallas said preemia Velle Toll, Hannes Keernik, Jorma Rahu, Heido Trofimov, Piia Post ja Tanel Voormansik Tartu Ülikoolist, kes avastasid, et inimtekkeline õhusaaste võib põhjustada pilvede lumestumist, mõjutades nii kliimaprognoose.

Töörühma liige Piia Post ütles, et preemia tuli talle suure rõõmu ja tunnustusena kogu töörühmale. “Meie töörühma juht on Velle Toll ja mina olen seal pigem väiksem lüli,” sõnas ta. Preemiauudis jõudis temani töökoosoleku ajal, mil Velle Tolli telefonile saabusid esimesed õnnitlussõnumid.

Energeetika valdkonnas said preemia Kaido Tammeveski, Ave Sarapuu, Heiki Erikson, Marek Mooste, Jaana Lilloja ja Srinu Akula Tartu Ülikoolist. Töörühm arendas uudseid väärismetallivabu katalüsaatoreid kütuseelementidele ja tsink-õhk akudele, kasutades seejuures tööstuslikke jääkprodukte nagu rapsikook ja ligniin.

Professor Tammeveski kuulis preemia saamisest esimest korda ajakirjanikult ja oli uudisest meeldivalt üllatunud. Tema sõnul on tunnustuse taga pikk töö – ta pälvis riikliku preemia ka 2014. aastal, kuid teema on vahepeal edasi arenenud.

Peamise probleemina tõi Tammeveski esile vajaduse asendada kütuseelementides kallis plaatina odavamate materjalidega. “Plaatina on väga stabiilne väärismetall, ega ta ilmaasjata väärismetall ei ole,” nentis ta, viidates alternatiivsete materjalide stabiilsuse probleemile. Siiski on töörühma eesmärk töötada välja mitteväärismetallkatalüsaatorid, mis muudaksid vesinikuautod ja muud sõidukid tarbijale taskukohasemaks.

Lisaks teadustööle rõhutas laureaat töörühma panust Eesti süvatehnoloogia sektorisse. Mitmed nende doktorikraadiga kasvandikud töötavad ettevõtetes nagu UP Catalyst, Elcogen ja Skeleton Technologies.

Evelin Loit-Harro ja Liina Talgre Eesti Maaülikoolist pälvisid põllumajanduse valdkonnas preemia keskkonnasõbralike viljelusviiside uurimise eest, mis aitavad tagada stabiilse saagi ja hoida mullaviljakust.

Ühiskondlik haavatavus ja keeleline rikkus

Sotsiaal- ja humanitaarteaduste valdkonnas tõsteti esile töid, mis aitavad mõista ühiskonna toimimist kriisides ja keelelist arengut.

Sotsiaalteaduste vallas said preemia Kati Orru ja Sten Hansson Tartu Ülikoolist, kes analüüsisid inimeste haavatavust hädaolukordades. Nende loodud triaažisüsteem toetab kriisiplaneerimist ja aitab vähendada kriiside laastavat mõju.

Sten Hanssoni sõnul on mitmeaastase töö eest saadud tunnustus suur au ja rõõm. “Oleme nendes teadustöödes proovinud täpsemalt aru saada mehhanismidest, kuidas võivad inimesed erinevates hädaolukordades haavatavaks muutuda. Oleme kirjeldanud neid mehhanisme erinevate ohustsenaariumide või hädaolukordade puhul,” sõnas Hansson.

Hanssoni arvates valmistab aga veelgi rohkem rõõmu teadmine, et Eesti teadusvaldkondades tehakse kõrgel rahvusvahelisel tasemel teadustööd, mida näitab ka teaduspreemiate tihe konkurents. “Tähtis on see, et töö, mis me teeme, ei jää ainult teadlaste enda ringi, vaid on huvitav ja oluline ka praktikutele,” märkis ta.

Majandusteaduse valdkonnas tunnustati Tallinna Tehnikaülikooli professorit Karsten Staehri, kes pälvis preemia Euroopa majandusmuutuste analüüsi eest, sidudes akadeemilise uurimistöö Eesti majanduspoliitiliste debattidega.

Tartu Ülikooli professor emeriitus Helle Metslang sai tunnustuse humanitaarteaduste vallas eesti keele kasutuspõhise mitmekesisuse uurimise eest. Tema juhtimisel valmis uus ja põhjalik “Eesti grammatika”, mis peegeldab tänapäeva keelekasutuse muutusi.

Metslangi sõnul on tema teadustöö olnud suuresti tore koostöö paljude inimestega. “On olnud palju huvitavaid teemasid, mis mind on huvitanud ja millega ma olen saanud asju arutada paljude mõttekaaslastega. Sellest on tulnud ka publikatsioonid,” osutas ta.

Emeriitprofessor nentis, et kuigi ideid eri projektideks on palju, napib võimalusi nende teoks tegemiseks. “Teadusraha on vähe ja kogu aeg käib võitlus ja mure, et kas saab teemaga jätkata või mitte,” märkis Metslang: “See on teaduses õnnemäng: võimalus edasi uurida neid teemasid, mis on alustatud.”

Elutööpreemia suurus on 65 000 eurot, preemia paradigmat muutva teadusliku avastuse eest 50 000 eurot ja aastapreemiate suurus on 20 000 eurot.