Aigi Viira, 6. veebruar 2026
„Aitäh Eesti kultuurkapitalile sellise vägeva tunnustuse eest,“ ütles Eesti Draamateatri näitlejanna Kaie Mihkelson (77), kui võttis vastu näitekunsti valdkonna elutööpreemia eluaegses tippvormis näitlejale, põlvkondadeüleselt inspireerivale kaasteelisele ning õpetajale. „Ütlen ausalt – kui ma sellest kuulsin, olin üpris segaduses. Mis nüüd? Kuidas nüüd?“
Järgmisel päeval pärast kultuurkapitali galat on Mihkelson koduteatri proovis. „Püüdsin midagi öelda, ei osanud välja mõelda midagi,“ naeratab ta ja lisab, et öeldi ju ette, et ärge seal pikalt lobisema hakake. „Kui inimesel midagi öelda tuleb, siis on see alati ehmatav. Eks ta siis seda räägibki, mida tal öelda on. Ega ma oska rohkem midagi kommeneteerida, endal on natuke udune tunne.“
Seda, et Mihkelson võtaks pähe, et pärast elutööpreemiat on aeg puhkust võtta, ette näha ei ole. Põnevaid projekte jagub. „Üldiselt on tõesti nii, et olen veel nii imeloll, et lähen muudkui edasi,“ muigab ta. „Nüüd korraks tõesti tuli hetk, et stopp, vaata korraks tagasi. Aga kuna meie kultuuriminister ütles, et elutööpreemia pole mitte punkt, vaid koma ja see pole tingimata vihje sellele, et aitab nüüd küll, siis päris koju ma ei jää. Eks see tunnustus oli ootamatu ja samas väga liigutav.“