Arvo Pärdi abikaasa Nora Pärdi mälestuste järgi oli 7. veebruar 1976 päev, mil Arvo Pärt kirjutas pärast kaheksat otsinguteaastat väikese klaveripala, mis sai nimeks «Aliinale». Selles väljendub esimest korda Arvo Pärdi originaalne muusikaline keel, millele ta andis hiljem nimeks tintinnabuli.
Nüüdseks pool sajandit Arvo Pärdile rikkalikuks ja ammendamatuks loominguliseks allikaks olnud komponeerimisviisiga on Pärt avardanud arusaamist tonaalsest ja modaalsest muusikast kõige laiemas mõttes ning sellega tugevalt mõjutanud suurt osa nüüdismuusikast.
«Tintinnabuli-muusikat võib kirjeldada nii teatud reeglitel põhineva kompositsioonitehnikana kui ka autoristiilina, millele on omane vaikuse ja taandamise esteetika. Arvo Pärdi enda sõnul on tema jaoks kõige olulisem aga tõsiasi, et tintinnabuli osutus keeleks, see tähendab kommunikatsioonivahendiks, mille kaudu väljendada oma tõekspidamisi ja maailmavaadet, suhet Jumalaga, ilu ja tõe otsinguid,» sõnas Kristina Kõrver Arvo Pärdi Keskusest.
Esimene sündmus Arvo Pärdi Keskuses, millega tähistatakse helilooja ainuomase loomestiilini jõudmist, leiab aset 7. veebruaril, kui linastub Leedu režissööri Giedrė Žickytė värske dokumentaalfilm «Irenale» («A Goodnight Kiss», 2025). See on liigutav austusavaldus väljapaistvale Leedu kultuuritegelasele Irena Veisaitėle, kes oli Arvo ja Nora Pärdi lähedane sõber. Irena tütre Alina järgi panigi Arvo Pärt oma esimesele tintinnabuli-teosele nimeks «Aliinale» – lohutuseks emale ja tütrele, keda elu oli lahku viinud.
Märtsis pühendab keskus sellele väikesele, kuid märgilisele klaveripalale omaette sündmuse sarjas «Üheskuulamine», et avada teosega seotud muusikalisi, teoloogilisi ja kultuuriloolisi tahke ning tutvustada Arvo Pärdi Keskuse uusimaid arhiivileide ja avastusi «Aliinale» käsikirjade teemal.