ERSO 99. hooaja avakontsert 19. septembri õhtul viimseni välja müüdud Estonia kontserdisaalis lõppes pärast Mahleri 4. sümfoonia ettekannet peadirigent Olari Eltsi pöördumisega publikule, sponsoritele ja kultuuriministeeriumile, mille sisuks oli rahvusorkestri suutmatus tulla toime tänaste palganumbritega.
“Aitäh veelkord. Nüüd on nii, et peame natuke rääkima. Meil on päris hästi läinud. Oleme teinud aastaid väga suurt tööd, et jõuda sinna, kuhu oleme täna jõudnud. Arvan, et mängime päris hästi. Oleme teinud metsikult salvestusi. Sel aastal on tulnud välja vähemalt kolm plaati. Oleme teinud teile nii huvitavad kavad kui vähegi oskame ja te olete selle rõõmuga vastu võtnud,” võttis Elts kokku ERSO viimaste aegade säravad saavutused.
“Me ei mängi ainult suures koosseisus, mängime ka kammerkoosseisudes, meil on lastekontserdid ja kontserttuurid. Me ei lähe võib-olla nii palju välismaale kui varem ja hoiame turneesid oma 100. juubelihooajaks. Kõige selle eest on ERSO ära teeninud ühe väga suure aplausi,” pöördus Elts publiku poole ning koos temaga jääb lavale kolm muusikut.
“Aga me peame veel rääkima. Oleme rahvusorkestri väärikuse ja riigi väärikuse tõttu hoidnud ühte teemat väga väikesesse ringi. Aga kahjuks nüüd on niimoodi, et mul on teie abi vaja. Me ei tule enam välja. Me ei saa enam hakkama vaatamata sellele, et meil on väga palju uusi toetajaid ja ka balti- ja põhjamaade kontekstis väga korralikult toetajaid. Meil on väga mitmes mõttes meie regiooni üks paremaid orkestreid. Aga see ei pruugi nii jääda. Täna näiteks oli juba laval inimene, kes on otsustanud lahkuda, sest ta lihtsalt ei tule selle palgaga välja.”
“Andsime täna välja stipendiumid.1 Loodame, et need kaks noort leiavad siia ka tagasitee. Meil õpib väga palju noori muusikuid välismaal. Nad mõtlevad hoolikalt, kas tulla siia tagasi või mitte, sest nad lihtsalt ei tule ots otsaga siin kokku. Me ei saa kahjuks seda teemat enam ainult endale hoida.”
“Laval on nüüd kolm muusikut. Täpselt nii nagu 99 aastat tagasi.2 Ja nüüd laulame lisaloo nende kolme muusikuga, kes võib-olla pole veel mõelnud, et peab hakkama mingit muud tööd tegema,” lõpetas ERSO peadirigent Olari Elts oma pöördumise.
1 Olari Eltsi nimelise stipendiumi pälvisid noored õed: viiuldaja Anna Katariina Tralla ja tšellist Aleksandra Maria Tralla.
2 ERSO ja ka rahvusringhäälingu alguseks loetakse kontserti 18. detsembril 1926. aastal, kui raadiomaja stuudiost läks eetrisse esimene saade, kus musitseerisid kolm orkestranti.