Haridusministeerium tahab anda koolidele õiguse gümnaasiumidesse sisseastumisel arvestada õpilaskandidaadi koolieelistust. Nii tekib koolidel võimalus näiteks vestlusele kutsuda ka ainult need kandidaadid, kes on märkinud kooli oma esimeseks eelistuseks.
Haridusministeerium saatis kooskõlastusringile põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise eelnõu, millega ette nähtava ühe muudatuse järgi tekiks koolidel juba järgmisel aastal võimalus arvestada gümnaasiumidesse vastuvõtmisel ka õpilaskandidaatide koolieelistust.
Ministeeriumi õppekava valdkonna juht Marjeta Venno rääkis ERR-ile, et
koolidel tekiks võimalus, kuid mitte kohustus neid eelistusi arvestada.
“See tulebki tõesti sellest kogemusest, mida me 2025. aasta kevadel nägime, kus väga paljud õpilased pidid osalema väga paljudel vastuvõtuvestlustel,” ütles Venno. “Kui see niimoodi ära reguleerida, siis sellest võiksid võita koormuse mõttes nii koolid, aga kindlasti ka õpilased.”
Muudatust saaksid kasutada nii riigi- kui ka kohalike omavalitsuste gümnaasiumid.
Eelkõige võiks Venno hinnangul seesugune muudatus aidata vastuvõttu sujuvamalt korraldada Tallinnas ja Tartus.
Tartus on gümnaasiumid õpilaste eelistusi ühiskatsetel küsinud pea kümme aastat. Sel aastal ei küsitud koolieelistust aga ka ülikoolilinnas, sest õiguskantsler soovitas aasta alguses muuta Tartu ühiskatsete toimumise korda, sest eelistatud kooli valimine ja nende järjekorda panemine on praegu seadusega vastuolus.
See omakorda tõi kaasa olukorra, kus Tartu gümnaasiumid pidid tegelema kõigi, pea 2000 sisseastujaga ning kogu vastuvõtuprotsess muutus pikaks ja vaevarikkaks.
Tartu linna haridusosakonna juht Riho Raave rääkis, et kui nüüd see võimalus tuleb, et ka seadus lubab seda teha, et õpilane või kandidaat oma eelistused juba eelnevalt enne ühiskatseid ära määrab, siis see vähendaks oluliselt koormust koolidele, kes ei peaks enam vestlema kõigiga, vaid eeskätt nendega, kes on motiveeritud ja huvitatud just sellesse gümnaasiumisse astuma.
Eelistuste küsimise seadustamist hindas mõistlikuks ka Tartu Tamme gümnaasiumi direktor Ain Tõnisson. “Kui nüüd ei saanud seda võimalust kasutada, siis see tekitas tegelikult segadust juurde ja mulle tundub, et see tulemus oli see, et jõuti tegelikult samasse kohta välja, aga närvikulu oli suurem,” ütles ta.
Venno sõnul saab kool eelistusi seadusemuudatuse põhjal arvestada siiski vaid juhul kui ka koolid oma vastuvõtutingimustes määravad selgelt ära, kas ja kuidas eelistusi arvestatakse: “Kas nad annavad mingisuguseid lisapunkte oma edetabelites, mida nad siis hakkavad jälgima näiteks põhikooli lõpueksamite ja aasta hinnete kõrval ehk siis missuguse tähtsusega nende jaoks see eelistuste märkimine on.”
Lisaks lisapunktide andmisele on veel kaks varianti, kuidas kool saab eelistuste küsimist oma vastuvõtutingimustes rakendada, rääkis Tõnisson.
“Üks on see, et me üldse kitsendame seda ringi, kellega oma vastuvõtu menetluses toimetame. Seda me enne ei ole teinud ja ilmselt ei plaani ka seekord. Teine võimalik variant on kasutada seda sellisel moel, et keda kutsuda enne vestlema, kellega enne tegeleda välistamata teisi. Seda mõtlemise kohta tegelikult ilmselt koolidele on,” ütles ta.
Koolidel tuleks oma vastuvõtutingimused- ja kord ära muuta hiljemalt 2026. aasta märtsikuuks, kui on soov eelistuste arvestamist juba kevadisel vastuvõtul rakendada.