Kiviselg ütles pressikonverentsil, et viimase nädalaga lahinguväljal väga suuri muudatusi pole toiminud. Peamine rünnakute kese on praegu Pokrovski ümbruses, mida venelased üritavad haarata edelast ja põhjast.
„Üldiselt Ukraina kaitseliinid peavad ja ei ole näha, et lähinädalatel Vene Föderatsioonil õnnestuks suurem läbimurre. Sõjalisest ebaedust frustreeritud ja reaktsioonina ka Ukraina edukatele rünnakutele Vene energiataristu vastu, Vene Föderatsiooni propagandistid järjest kõvemini üles kutsunud ründama Ukrainas paiknevaid tsiviilobjekte ja energiataristut. Ennekõike, et tekitada suuri kahjusid ja ebameeldivusi tsiviilelanikkonnale enne talve saabumist.“
Kiviselg tõi väga ohtlikuna välja ka Vene asümmeetrilise tegevuse Ukraina tuumajaamade stabiilsuse tõkestamisel. „Sellise tegevuse eesmärgiks on luua ulatuslik diversioon Ukraina võimudele ja Ukrainat toetavale rahvusvahelisele üldsusele.“ Tuumaõnnetuse puhul peaks Ukraina selle likvideerimisele suunama kogu oma siseriikliku ressursi ning osaliselt kaitsetegevuse peatama, samuti läheks vaja palju rahvusvahelist abi.
Osa kaitsekuludest jõuab ringiga majandusse tagasi
Sõjalise riigikaitse panus Eesti majandusse oli 2024. aastal aegade suurim ehk ligi 490 miljonit eurot, mis moodustab 45,4 protsenti Eesti kaitse investeeringutest ja majanduskuludest. Kaitse-eelarve ulatus 2024. aastal koos välisvahenditega veidi enam kui 1,5 miljardi euroni. Kaitseinvesteeringud ja majanduskulud moodustasid sellest umbes 1,1 miljardit eurot. Sellest omakorda jõudis Eesti majandusse tagasi 490 miljonit eurot.
„Kaitseministeeriumi eesmärk on iga euro eest saada maksimaalselt kaitsevõimet ning panustada võimalikult palju tagasi riigi majandusse. Meile on väga oluline, et riigikaitsega kõige lähemalt seotud kaitsetööstuse kõrval jõuab ka suur osa kaitse-eelarvest tagasi Eesti majandusse tervikuna. 2024. aastal panustasime riigi majandusse 489,7 miljonit eurot, mis on 94,5 miljonit rohkem kui aasta varem,“ ütles kaitseminister Pevkur. Ta lisas, et ka 2024. aastal jätkati viimaste aastate trendi, mil ligi pool kaitseinvesteeringutest ja majanduskuludest jõudis tagasi Eesti majandusse.
Kaitseminister tõi ka välja, kuidas viimasel neljal aastal tehtud kaitseinvesteeringud ja majanduskulud ulatusid pea 2,7 miljardi euroni. „Sellest summast jõudis omakorda ligi pool ehk 1,32 miljardit eurot tagasi Eesti majandusse. Ettevõtlussektori ja majanduse kaitse-eelarvest toetamine jätkub ka järgnevatel aastatel,“ ütles Pevkur.
Suurim Eesti majandust puudutav sõjalise riigikaitse valdkond 2024. aastal oli taristu arendamine ja korrashoid, kokku 269 miljoni euroga. Kõigist riigikaitselise taristu arendajatest, ehitusettevõtetest ja kinnisvarahaldajatest olid 98 protsenti kohalikud pakkujad.
„Soetame nii suure hulga vajaminevatest kaupadest ja teenustest Eesti ettevõtjatelt kui võimalik. 2024. aastal oli neid ettevõtteid rohkem kui 2500. Nii sõidukite, laevade, lahingplatvormide kui lennuraja hooldustehnika remondi ja hoolduse teenused soetasime täielikult Eesti ettevõtetelt, samamoodi ka sõduri varustuse ja hoolduse,“ sõnas Pevkur.
Kaitseliit soetas kõik teenused, seadmed ning kaubad Eesti tarnijatelt kokku ligi 21 miljoni euro eest. 2024. aastal tellis kaitsevaldkond 98 protsenti toitlustusest ja toidukaupadest kohalikelt ettevõtetelt. Eesti toorainest jõuab kaitseväe toidulauale ca 20-30 protsenti, seejuures toetutakse ligi sajale Eesti tarnijale.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani?
Saada
Kommenteeri
Loe kommentaare (11)