Neljandat aastat kestev sõda sunnib tsiviilelanikke Donbassist lahkuma. Kui enne täiemahulist sõda elas Kostjantõnivka linnas üle 60 000 inimese, siis nüüd, kui venelased asuvad linnast vähem kui kümne kilomeetri kaugusel, on enamik sealt põgenenud.
Mida lähemale Kostjantõnivkasse, seda vähem on terveid maju. Kostjantõnivka ise näeb välja nagu kummituslinn. Koos Proliska humanitaarkeskuse meeskonnaga peame evakueerima siit kuus inimest. Esimeses kohas ootavad meid Volodimir ja Vera.
“Meil majas kolm inimest said haavata. Üks ema murdis jala, tema poeg sai haavata kõhtu. Veel üks naine sai haavata kätte,” ütles Volodimir.
Haavatud viidi naaberlinna Drižkivka haiglasse. Volodimir ja Vera mõtlesid veel paar päeva ja otsustasid Kostjantõnivkast lahkuda.
“Pommitatakse palju ja väga tugevalt. Elasime keldris, kelder värises. Uksed ja aknad lendasid sisse. Elu siin ei ole,” lausus Volodimir.
Me polnud ammu operaator Tarmo Aarmaga nii kiiresti jooksnud. See oli ilmselt meie viimane visiit Konstahasse ehk Kostjantõnivkasse. Linn jääb pidevalt tule alla ja taevas on droone täis.
Tegutseda tuleb siin kiiresti, aga Kostjantinil läheb aega – peale asjade peab ta võtma kaasa kaks kassi.
“Elan ma nende kassidega terve elu. Mina nendega ja nemad minuga. Hetkel jäime ellu. Lähen naise juurde,” ütles Kostjantin.
Ljudmila ei tahtnud oma kodust ära tulla. Aga poeg ja pojapoeg ei jätnud talle muud võimalust.
“Nädala aega rääkisin temale, et vaata olukorda, vaja on ära minna. Tema muretses asjade pärast, aga elu on tähtsam,” ütles Oleksi.
“Loodan, et me pöördume tagasi. Tõesti loodan. Kõik jäi korterisse, külmkapp ja muu kõik, mis vaja. Tule ja ela! Aga ei ole vett, elektrit ega gaasi. Kuidas siis elada?” rääkis Ljudmila.
“Me evakueerime umbes 15-16 inimest päevas. Number võib olla 10 kuni 20 inimest iga päev,” ütles Proliska humanitaarkeskuse juht Donetski oblastis Jevgen Tkatšov.
Aga see on tilk meres. Donetski oblasti administratsiooni andmetel jääb veel Kostjantõnivkasse 6000 inimest. Tkatšov suhtub sellesse numbrisse skeptiliselt.
“Teoreetiliselt jääb veel 6000, kes saavad ametlikult humanitaarabi. Sellele võib vabalt lisada mobiliseerimisele kuuluvad 500 kuni 1000 meest, kes mobilisatsiooni kartuses ei julge ennast registreerida,” lausus ta.