3G võrgu hoidmine oleks ressursi raiskamine, eriti kui 4G ja 5G katavad suure tarbijate osa vajadustest, kirjutab Tanel Sarri.
Eestis on käimas tehnoloogiline nihe, millest igapäevaselt palju ei räägita: 3G võrk suletakse. See on loogiline ja vajalik samm, arvestades, kui kiiresti sidevõrgud arenevad. Küsimus ei ole ainult selles, et üks vananenud tehnoloogia lõpetab töö. Küsimus on pigem selles, mida see tähendab tarbijale ja milline on sideoperaatori roll. Samuti tekib küsimus, kuhu tüürivad meid järgmised G-d, mis peaksid kaasa tooma üha ulmelisemaid uuendusi.
Iga G mobiilivõrgus tähendab uut põlvkonda. 2G tõi kõned ja SMS-id, 3G interneti. 4G oli platvorm innovatsiooniks, mis võimaldas inimesi ja ühiskonda läbi mobiilse andmeside, näiteks äppide kaudu, veelgi enam ühendada.
Juba mõnda aega on kohal 5G, mis lubab meile veel kiiremat andmesidet, väiksemat viivitust ja tohutuid andmemahte. Kui 4G ühendas võrgus inimesed, siis 5G ühendab lisaks ka asjad (asjade internet). On tõenäoline, et juba järgmise kümnendi alguses on meil seadmetes 6G, mis toob ilmselt omakorda kaasa enneolematud tehnoloogilised võimalused.
3G tehnoloogia teenis oma ajastut hästi, aga enam ei ole see võrk enam piisavalt tõhus. Seda ei kiiruse, energiatarbimise ega sageduse efektiivsuse mõttes. Võrkude haldamisel tuleb teha valikuid, millesse investeerida ja millest loobuda. 3G hoidmine oleks ressursi raiskamine, eriti kui 4G ja 5G katavad suure tarbijate osa vajadustest. Nii nagu digitelevisioon vahetas välja analoogsignaali, on ka sidevõrkude areng normaalne ja möödapääsmatu osa turuloogikast.
Ilmselt jääb 4G veel mõneks ajaks tänase võrgu vundamendiks. Selle töökindlus, leviala ja hinna-kvaliteedi suhe on nii tarbijate kui ka ettevõtete jaoks jätkuvalt piisav. Tehniliselt võimaldab 4G juba praegu kiiret andmesidet ja katab peaaegu kõik tavakasutaja vajadused: voogedastus, kaugõpe, videokoosolekud, mobiilipank, asjade interneti (IoT) rakendused jpm.
5G tehnoloogia on aga platvorm tänasele ja homsele innovatsioonile ning igapäevases netikasutuses üha olulisemaks muutumas. 5G pakub kõrgemat andmeedastuskiirust, väiksemat viivitust ja paindlikkust luua kliendile vajaduspõhiseid lahendusi, näiteks logistikas, tööstusautomaatikas, nutikates linnalahendustes ja kõrget kvaliteeti nõudvas meelelahutuses. See on tehnoloogiline hüpe, mis võimaldab luua ja pakkuda teenuseid, mis olid seni kas kulukad või lihtsalt võimatud.
5G on küll praegu veel kõige uuem G, mida näeme võrgumaailma raputamas, aga tehnoloogiamaailma pilgud on tulevikku suunatud. Uue G tulek on alati ajendatud tarbijate vajadusest, mida senised G-d täiel määral katta ei suuda. Juba räägitakse 6G-st kui tehnoloogiast, mis võimaldab arukamat, paindlikku ning seega veelgi enam kliendi vajadustele ja ootustele vastavat võrku.
“Kui 5G võrgus on tehisintellekt justkui valikuline täiendus, siis 6G puhul on see võrgu vundamendi osa.”
Võime vaid ette kujutada, millised tehnoloogiad on meil kasutusel aastal 2035. Sellele üritabki 6G-ga tegeleb töörühm vastuseid leida ja tuleviku vajadusi kaardistada. Liigume selles suunas, et satelliitside on tavapärane osa võrgust. Samuti võimaldab 6G paremini tehisintellekti potentsiaali ära kasutada, sest kui 5G võrgus on tehisintellekt justkui valikuline täiendus, siis 6G puhul on see võrgu vundamendi osa, läbi mille reaalajas kliendile parimat kasutajakogemust pakkuda.
6G kommertskõlbulikkusse ajastus sõltub paljuski selle standardiseerimisest, loodavatest ökosüsteemidest ja klientide tegelikust vajadusest. Seni tuleb tagada usaldusväärne ja laiapõhjaline 5G infrastruktuur.
Iga uue G puhul peaks seega fookus olema väärtuse loomisel, mitte lihtsalt uuenduse tegemisel. Eesti sidevõrgu areng ei ole sprint, vaid hästi juhitud maraton. Uute tehnoloogiate juurutamine ja vanade võrkude sulgemine nõuab tasakaalustatud lähenemist, mis arvestab tehnilisi võimalusi, majanduslikku jätkusuutlikkust ning tarbijate ja ettevõtete tegelikke vajadusi.