Me elame kesk ajaloolist tervisekriisi.
Vaevalt et sa selle üle iga päev mõtled, sest inimene harjub kiiresti kõigega, mis teda ümbritseb. Aga mis oleks, kui me saaksime rännata tagasi H. C. Anderseni aega ja tuua sealt paar tavalist taanlast meie aega? Ajaränduritel jääks mõistagi kohtumisest 21. sajandiga suu ammuli: helendavad ekraanid, autod teedel, lennukid õhus ja külluslikult toitu meie poodides. Aga nad paneksid kindlasti tähele sedagi, et tänapäeval näevad inimesed välja teistsugused kui 19. sajandil. Me oleme pikemad kui H. C. Anderseni ajal, aga me oleme ka laiemad.
Jah, ei olegi vaja rännata tagasi 19. sajandisse, et näha tänavapildis palju rohkem saledaid figuure. Me võime lihtsalt korraks põigata 1960ndatesse, kus ülekaal oli haruldus. Noormehi kaitseväkke võttes registreerime näiteks nüüd 50 korda rohkem ülekaalulisi kui kolmekümnendatel. Ja meie koolides on 80 korda rohkem ülekaalulisi lapsi kui tollal.
Kui vaatame ühiskonda tervikuna, ei paista pilt samuti kuigi hea. Oleme just möödunud kurvast verstapostist, kus ülekaalulisi taanlasi on rohkem kui normaalkaalulisi. Aga ehkki see arv oleks olnud mõeldamatu vaid mõne aastakümne eest, ei ole rasvumisepideemia veel oma tippu jõudnud. Meie kaaluprobleemid löövad jätkuvalt igal aastal rekordeid.
See areng on iseäranis hirmutav veel seetõttu, et Taani on tegelikult üks neid jõukaid riike, mis kõige paremini hakkama saab. Me oleme näiteks Euroopa Liidu kõige saledam rahvas ja meie tugevasti ülekaaluliste osakaal – 30% – on samuti Euroopa Liidu madalaim.
Oled juba tellija? Logi sisse