Peamine küsimus on: kas riik peaks võtma tarkvaraarendaja ja koodiomaniku rolli või olema pigem tark tellija, kes ostab sisse parimat võimalikku teenust ja usaldab väga ranget kontrolli säilitades ka andmete haldamise teenuseosutajatele?
Esimese kaitseks on toodud vajadust kaitsta isikuandmeid, justkui ei saavat teatud riiklikke andmekogusid, kus liiguvad tundlikud andmed, erasektori kätte usaldada. No kes ei tahaks, et meie kõigi andmed on hästi kaitstud ja nii tundub, et sellele argumendile justkui ei saakski vastu vaielda – ent see pealispindne tunne on täiesti vale.