Tekkinud olukorras ei ole leidlikkusest suuremat abi, vaid tuleb teha keerulisi, hoolikalt kaalutud valikuid. «Peame nüüd vaatama, mis sõiduriistadega liigume,» ütles saarel elav vabatahtlik päästja Marten Riisenberg. Tema näiteks peab enda sõnul ohverdama autobensiini hoopis mootorsae jaoks, sest puude saagimine on praegu olulisem kui autoga liikumine. «Igaüks vaatab, kust ta saab kokku hoida, ja kahjuks seisab iga mees rohkem nagu enda eest,» nentis Riisenberg.
Olgu öeldud, et päris saatuse hoolde pole ruhnlasi jäetud. Murega tegeleb omavalitsus, info jõudis kärmelt mitmesse ministeeriumisse ja mõistagi ka riigilaevastiku esindajate kõrvu. Ruhnu vallavanem Maret Pärnamets teavitas eile pärastlõunal Postimeest, et kütusekriisi aitab saarel lahendada riigilaevastikule kuuluv jäämurdja EVA-316, mis täidab tavapäraselt jäämurdeülesandeid Pärnu lahel.
Sama infot kinnitas regionaal- ja põllumajandusministeeriumi ühistranspordi osakonna juhataja Andres Ruubas, kes sõnas, et ehkki kaubavedu nende ministeeriumi otseselt ei puuduta, leiti praegusele probleemile lahendus just nimelt jäämurdja EVA-316 kaasamisega. Tulevikku silmas pidades nägi Ruubas saarega ühenduse hoidmise võimalusena, et Ruhnu ja mandri vahel hakkaks sobiv laev käigus olema aasta ringi. «Tõesti, lennukiga ei tohi ohtlikke asju vedada. Ega siin muud lahendust ole,» nentis ta. Talvetingimustes pole abi ka hooajaliselt kurseerivast katamaraanist, sest see lõpetab navigeerimise tavaliselt oktoobris.