Sõja ja sanktsioonide koosmõju on Venemaa majandusele selgelt näha. 2025. aasta esimesest kvartalist alates on Venemaa majanduse näitajad languses. Käesoleva aasta teise kvartali näitajad on olematu kasvuga ja aasta ülejäänud osa kohta on prognoosid samasugused. See annab alust arvata, et viimaste aastate majanduse tõus, mis toetus mastaapsetele sõjalistele tellimustele ja fiskaalsetele stiimulitele, on saavutanud ülempiiri. Venemaale kehtestatud sanktsioonid kahandavad selle riigi rahandusministeeriumi ja keskpanga tegevusel manööverdamise ruumi. Lisaks sellele on viimasel ajal olulisel määral kahanenud Venemaa eelarve peamine tuluallikas – raha nafta ja gaasi müügist välismaale. Gaasisektoris on see seotud Euroopa riikide suhtes ebaõnnestunud šantaažiga, mida Venemaa püüdis rakendada, pakkudes «odavat» gaasi. See andis olulise löögi ettevõttele Gazprom ja teistele Venemaa gaasiettevõtetele. Nafta puhul ei ole tegemist ainult Venemaa naftaekspordile lääneriikide kehtestatud sanktsioonidega, vaid odavate naftahindadega maailma naftaturul. See mõjutab Venemaa majandust üldiselt.
Samal ajal on Venemaa praegune poliitiline juhtkond eesotsas Putiniga kuulutanud riigi prioriteediks sõja jätkamise Ukrainas. Venemaa on endiselt võimeline sõda jätkama ja seda rahastama. Kuigi sõda on Venemaale muutunud järjest raskemaks ja kallimaks, peab Putin riigi esmaülesandeks seda jätkata, ja kui kujuneb suurem finantskriis, siis hakkab Venemaa äärmusliku meetmena raha lihtsalt juurde trükkima. See omakorda viib riigi majanduse raskesse seisu, kuid kuna prioriteediks peetakse sõja jätkamist, siis sõda jätkatakse kõigest hoolimata! Kremlis ollakse praegu seisukohal, et mida kauem sõjategevus kestab, seda paremad on sõja resultaadid Venemaale.