Tartu avaturul on kümne aastaga kauplejate arv langenud 30 protsenti ja mitmel Eesti avaturul on kauplejate arvu langus suuremgi. Ka turu kaubavalikust kolmveerand on juba vahendajate pakutav. “Aktuaalne kaamera” uuris, miks talud ise enam turule müüma ei tule ja miks väheneb ka külastajate arv.

Tartu avaturg on oktoobri esimestel päevadel vaikne. Suvine marjahooaeg on läbi ning muudki aiasaadused hakkavad lõppema. Mitmete turul müüjate sõnul oli aga ka suvel turul vähem sagimist kui veel mõned aastad tagasi. 14 aastat aiasaaduste kasvatusega tegeleva Wiira talu perenaise sõnul on nende turul oldud aja jooksul märgata selgelt külastajate arvu langust. Sellel aastal oli Wiira talul vaja esimest korda kultuurmustikaid ka Tallinna turule müüki viia, kuna Tartus puudus piisavalt ostjaid.

“Aasta-aastalt on inimesi vähemaks jäänud. Vanadel inimestel oli ju põhiline asi vanasti ikka turg, kus käia ja värsket kaupa osta. Nüüd on neid suuri poekette nii palju juurde tulnud ja seal on isegi soodsamad asjad müügil ning saab kõik samad asjad ju ära osta. Nooremad lähevad ikkagi poodi,” sõnas Wiira talu perenaine Erle Hermann.

Külastatavuse langust tunnetatakse ka mitmetes teistes Eesti turgudes ning lisaks sellele on vähenemas ka turul müüjate hulk. Kui Jõgeva avaturul oli selle haldaja Jaano Terrase sõnul veel kümme aastat tagasi müüjaid 25-30, siis praegu on neid kõigest kolm. Tartus on müüjate langus 30 protsenti. Mitmetel avaturgudel nähakse, et müüjadki liiguvad turuplatsilt aina enam kaubanduskeskuste juurde.

“Kui keegi nüüd meie juurest otsustab mõne teise keskkonna kasuks, siis see on selline murekoht, mille osas me peaksime väga tähelepanelikud olema. Praegu minnakse on kaubanduskeskuste juurde, mille parklates ja nende ees või peauste juures tekib aina rohkem sellist keskkonda,” lausus Tartu turu haldus- ja arendusjuht Ivo Tombak.

Tombaki sõnul kogub aina enam populaarsust ka talutoodete otse tarbijatele vahendamine, mistõttu võib samuti turule jõuda vähem nii müüjaid kui ka ostjaid. Põllult Koju omaniku Siim Võõbuse sõnul on talukauba kojuveoteenus 14 aastase tegutsemisaja jooksul igal aastal väikeses kasvutrendis. Lisaks sellele on Tombaki sõnul müüjate arvu langus seotud ka üldiselt olukorraga põllumajanduses.

“Kuna saak on väiksem, on ka seda saaki vähem ja näiteks neid müügipäevi nendel kasvatajatel, kes maasikaga tegelesid, oli sellel aastal vähem, kuna saaki oli vähem. Kasvatajate arv on ka kindlasti kerges negatiivses trendis, aga see pigem on üldise põllumajanduse arenguga seotud,” ütles Tombak.

Osa põllumajandusega tegelejaid jätavad turule tulemata, kuna eelistatakse kaup hoopis edasimüüjate abil turustada. Tombaki sõnul on praegu edasimüüjate osakaal ka turul kasvamas ja praeguseks on juba kolmveerand avaturu kaubavalikust vahendajate pakutav.

“Kui neli aastat tagasi, kui maasikakasvatuses olid head ajad ja ilm toetas, siis oli Tartu turg suvel, kui maasikamüügi hooaeg oli, nii paksult müüjaid täis, et vaba kohta põhimõtteliselt ei olnudki, siis nüüd peale nelja aastat ikaldust müüsime me nädala keskel üksinda. Nädala lõppedes tuli üks talu juurde ja üks eraisik siis Põlvamaalt. Teised olid kõik edasimüüjad,” ütles Hermann.

Et saada suurem osa saagist korraga müüdud ja vähendada ka kulusid, mis kaasnevad ise müümisega, on 25 aastat maasikate kasvatusega tegelenud Lätte talu otsustanud maasikaid edasimüüja abil müüa. Samas on viimane kogemus Tartu turul tegutseva edasimüüja Diana Moroga neile ka murettekitav olnud.

“Tartu avaturul on edasimüüja, kes oma oma müügitegevusega pigem rikub talude maineid. Kas segatakse teise riigi maasikatega või siis lastakse hallitama ja käärima ja ikka müüakse. Ta ostab marja niivõrd palju kokku, ta lihtsalt ei suuda neid turustada ja lähevad käärima,” sõnas Lätte talu perenaine Merili Varrik.

“Hommikuti on Läti autod turu ukse taga, kus siis turumüüjad ostavad oma kauba odavalt kokku, tulevad müüma ja meie peame nendega rinda pistma. Lätis on teatavasti kodumaise põllumajanduse toodangu käibemaks viis protsenti, et see on ikkagi suur hinnavahe, mis see meie konkurentsi mõttes teeb,” ütles Hermann.

Diana Moro vastas kirjalikus kommentaaris, et tema tegevus on igati seaduslik ja konkureerivad ettevõtted teevad vaid oletusi. Probleeme nende dokumentides ja kaubast võetud proovidest Moro sõnul leitud pole.

Kaebusi seoses vahendajate ja nende kauba päritoluga on aga jõudnud nii Tartu linna kui ka turuni, kuid Tombaki sõnul kellegi konkreetse nime neile mainitud pole. Samas näeb Tombak, et selliste kahtluste olemasolu kahjustab samuti turu mainet ja võib olla selle taga, miks inimesed turule vähem müüma ja ostma tulevad. Seni pole turg probleemiga tegelenud, kuna puudub selge tagasiside andmise protsess.

“Meil ongi selge puudujääk ettevõtte protsessis. Meil ei ole hästi reguleeritud see tagasiside andmine. Lõpuks me ikkagi saame ise ka aru, kust ikkagi king pigistab. Kui on vaja, siis meil on näiteid olemas, kus me oleme koos kaubaga põhimõtteliselt välja tõstnud turu territooriumilt,” ütles Tombak.

Kui Jõgeva turu haldaja sõnul on neil järgmisel hooajal plaan sealne turg sulgeda, siis Tartu turg on siiski asunud välja töötama tagasiside andmise kava, et saada parem ülevaade olemasolevatest klientide ja müüjate murekohtadest. Seejärel plaanib turg neid lahendama asuda. Nii Vasula aia kui ka Wiira ja Lätte talu sõnul võiks turg alustada sellest, et seatakse eraldi müügialad neile, kes müüvad teiste talude kaupa edasi ja neile, kes on oma kaubaga ise kohal. Ka Tartu linn on pöördunud turu poole, et juhtkond vaataks üle müügikohtade üürile andmise põhimõtted ning suhtuks kõikidesse kaebustesse tõsiselt.

Allikas:
“Aktuaalne kaamera. Nädal”