Eesti 200 esindav riigikogu majanduskomisjoni esimees Marek Reinaasa möönis, et midagi rohkemat valitsus konkreetselt vesisalvesti toetamiseks ei plaani ning salvestiarendajad võivad loota üldisele suurprojektide käendusmeetmele.
Eelmisel nädalal ETV “Esimeses stuudios” rääkis Reinaas, kuidas valitsus on kokku leppinud neljas väga tähtsas energeetikaotsuses. “Mul on hea meel tõdeda, et homsel [neljapäevasel – toim.] valitsuse istungil võetakse vastu neli väga tähtsat otsust,” ütles ta. Need neli otsust tema sõnul olid uue maatuule vähempakkumise välja kuulutamine, suuremahuliste energeetikaprojektide käendusmeede, gaasijaamade kaks hanget ja neljandaks suuremahulise vesisalvestiga edasi minemine.
Nagu ka Eesti 200 juht Kristina Kallas valitsuse pressikonverentsil teatas, leppis koalitsioon kokku, et energeetikaminister Andres Sutt esitab Euroopa Komisjonile toetuskirja, et Paldiski vesisalvesti projekt saaks taotleda raha Euroopa Ühendamise Rahastust. Vesisalvesti otsusest andis erakond inimestele teada ka oma Facebooki, Instagrami ja Tiktoki kanalitel.
Euroopa Komisjoni hinnangul on Paldiski vesisalvesti nimelt selline projekt, millest oleks kasu ka Eesti naaberriikidele. Rahastuse taotlemiseks on vaja kaasa vaid valitsuse toetuskirja.
Tegelikkuses pole sellise toetuskirja esitamine aga midagi erilist.
Kliimaministeeriumi energeetikaosakonna juhataja Rein Vaks ütles reedel juba “Terevisioonis”, et tegu on tavapärase protseduuriga ning ka vesisalvestit arendava Energiasalv Pakri juht Andres Veske lausus, et nemad olid tegelikult sellise toetuskirjaga juba arvestanud.
Priit Heinla Eleringist ütles, et tegelikult on tõenäoline, et vesisalvesti Euroopa Komisjonilt ka mingi toetuse saab. Pigem on küsimus, et kui palju raha saadakse. Ta selgitas, et mida tugevam on Eesti ja meie naabrite poliitiline surve vesisalvesti toetuseks, seda suurem on tõenäosus saada rohkem raha. Eriti tugev oli see poliitiline tugi näiteks desünkroniseerimise puhul.
“Neid projekte on Euroopas 200 ja kui igaüks saadab ühe kirja, siis ega selle peale midagi ei juhtu. See peab olema tegelikult pidev poliitiline tugi ja pidev arusaam, et mingisugune projekt on tõeliselt vajalik mitte ainult Eestile, vaid kogu Euroopale,” selgitas Heinla.
Kraad kangemat poliitilist tuge näitaks näiteks see, kui valitsus küsiks vesisalvestile toetuskirja ka naaberriikidelt, näiteks Lätilt või Leedult. Kuna tegu on ikkagi riikideülese projektiga, võiks vesisalvestist olla ju neilegi kasu.
Marek Reinaas ütles, et ta ei tea, et valitsus oleks seda siiski kaalunud.
Reinaasa sõnul formaalsest toetuskirjast rohkem poliitilist tuge konkreetselt vesisalvesti projektile plaanis ei ole. “Praegusel hetkel ei ole vesisalvesti kohta tehtud muid otsuseid peale selle, et toetuskiri läheb. […] Me ei tohi ära unustada, et tegemist on ikkagi eraprojektiga. Kogu energeetikas kehtib ju turumajandus, nii et ettevõtjad peavad ise otsustama, kuidas nad selle projektiga edasi lähevad,” lausus ta.
Reinaas selgitas, et kui kliimaministeeriumi välja töötatav käendusmeede ühel hetkel valmis saab, siis võivad ka vesisalvesti rajajad sellest kasu saada. “Ma arvan, et on kolm projekti, mis on sedavõrd finantsmahukad, et neile tuleb igale ühele eraldi otsa vaadata: tuumajaam, meretuulepargid ja seesama vesisalvesti,” sõnas ta.
Eesti 200 reklaamteade sotsiaalmeedias. Autor/allikas: Facebook
Hamburg: maatuule oksjoni asemel oleks võinud toetada vesisalvestit
Seda, et vesisalvestit oleks Eestile vaja, leiavad ka mõned eksperdid. Energeetik Arvi Hamburg ütles näiteks, et tema oleks selle raha eest, mis valitsus kulutab nüüd uuele maatuule oksjonile, toetanudki pigem vesisalvestit.
Hamburg selgitas, et kui tuul puhub ja päike paistab, aga salvestusvõimekust ei ole, siis pole mõtet neid uusi tuulikuid püsti panna ja riik investeerib tühja.
“Tänasel ajahetkel peaks prioriteet olema salvestused ja alles pärast seda ilmastikust sõltuv tootmine. […] Kui meil oleks vesisalvesti olemas, siis me oleks saanud kas või sellesama jaanuarikuu sees elektrihinda natukenegi tüürida. Praegu oleme jätnud salvestuse täiesti unarusse ja arvanud, et saame akusalvestitega midagi ära teha,” sõnas ta.
Tammiste: Elering alahindab vesisalvesti mõju varustuskindlusele
Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna keskuse juht Lauri Tammiste ütles aga, et talle tundub, et Elering on vesisalvesti positiivset mõju varustuskindlusele alahinnanud.
Elering hindas nimelt viimases varustuskindluse raportis, et Eesti vajab 2035. aastaks vähemalt 1000 megavati ulatuses uusi elektrijaamu, mis töötaksid ka siis kui tuul ei puhu ja päike ei paista. Vastasel juhul tekiks elektrist puudus.
Tammiste rääkis, et kui Elering hindaks vesisalvestit varustuskindluse analüüsimisel sama metoodika alusel, nagu näiteks Ühendkuningriigi, Poola, Iirimaa või Belgia süsteemioperaatorid, siis ei oleks Eestile kümne aasta pärast vaja ka nii palju juhitavaid elektrijaamu, näiteks gaasijaamu, nagu Elering seni on öelnud.
Tammiste ütles, et briti süsteemioperaator hindab näiteks, et üks megavatt 12-tunnise töötsükliga vesisalvestist tulevat elektrit parandab nende varustuskindlust rohkem kui üks megavatt elektrit, mis tuleb gaasijaamast.
See tähendab, et praegu võib Elering alahinnata vesisalvesti kasulikkust Eesti elektrisüsteemile ja ülehinnata samal ajal gaasijaama kasulikkust, hindas Tammiste.
“Praegu [seoses sõjaga Lähis-Idas – toim.] näeme väga hästi, kui volatiilne ja ebastabiilne võib fossiilkütuste turg olla. Majanduslikult on vesisalvesti igal juhul soodsam. Investeerimiskulu võib olla kõrgem, aga kuna salvesti on kütusevaba ja elektrit salvestatakse eeldatavalt väga odava hinnaga tundidel, kui piirkonnas on elektrienergia ülepakkumine, siis on ta tõenäoliselt majanduslikult konkurentsivõimelisem kui näiteks gaasijaamad,” rääkis Tammiste.
Eleringi energiaturgude analüütik Jarmo Ling ütles Tammiste kriitika peale, et salvestuse mõju hindamine varustuskindluse rajamisel on nüansirohke. Elering ei erista varustuskindluse hindamisel akusalvestit või vesisalvestit, eristatakse seda, mis on salvesti mahutavuse ja võimsuse suhe.
“Erinevates riikides hinnatakse salvestite mõju väga erinevalt ning see on ka arusaadav, sest sõltuvalt elektrisüsteemi vajadustest on salvestite pakutud paindlikkus teatud optimaalse tasemeni väga vajalik. Suurimat mõju omab taastuvenergia kättesaadavus ning turul olevate teiste salvestite maht,” ütles Ling.