Seekord on ette võetud 11 pala, mis salvestatud aastatel 1971–1983. See oli muusikaliselt väga huvitav periood nagu kõigis sotsialismimaades. Ühest küljest piirati kõike läänelikku, kuid katsu sa kultuuri kinni hoida! Küll see kuidagi ikka kuskilt raudsest eesriidest läbi imbus, meremeeste poolsalakaubana kaasatoodud vinüülplaatidel ja kõrgtehnoloogiliste segajate kiuste kohale jõudnud raadiolainete kaudu. Tõsi, algmaterjal võis saabuda pisut lünklikul kujul, kuid detailide vajakusest ja konteksti puudumisest ei lastud ennast segada.
Paljud palad on pärit lääne autorite sulest. Üks eriti huvitav näide on Velly Joonase “Stopp, seisku aeg!”, mis on tänu plaadifirma Frotee kümmekond aastat tagasi väljaantud seitsmetollisele singlile saavutanud rahvusvahelise kultusstaatuse. Pala pärineb originaalis abbatar Frida 1982. aasta sooloalbumilt ja kannab seal nime “I See Red”. Produtsent on Phil Collins, kes ise trummide taga istus. Spotifys on originaali kuulatud 760 000 korda. Pole paha, aga Velly Joonas koos Lasnamäe amatöörbändiga Vstretša paneb sellele pika puuga ära oma kolme miljoni kuulamisega! Nii et sedakorda on koopias midagi, mis jäi originaalis tabamata hoolimata sellest, et asjasse olid segatud absoluutsed tipud.