Jüssi sõnul ei ole praeguses poliitilises debatis faktipõhisust. «Ei vaadata tervikut. Tihti vaadatakse lihtsalt ühte tänavalõiku või ristmikku ja öeldakse, et siin on probleem. Jah, see on õige, et siin on probleem, aga me ei lahenda neid teemasid ainult teede laiendamise, ühissõidukite või jalgrattateedega,» rääkis ta.
Tallinnas on aga juba ammugi paika pandud spetsialistide koostatud liikuvusstrateegia aastani 2035. Ühe selle autorina märkis Jüssi, et toona teadsid nad statistikast vaid kodust tööle liikumise numbreid, mille järgi oli populaarseim liiklemisvahend auto. «Nüüd on meil andmed kõigi liikumiste ja vanuserühmade kohta ja võib öelda, et pooled liikumistest tehakse autoga, aga tegelikult kooliõpilased, eakad ja Tallinna linna elanikud (erinevalt Harjumaa elanikest laiemalt – toim) liiguvad ühissõidukitega, jalgsi ja järjest rohkem rattaga.»
Rääkides automaksust, sõnas Jüssi, et see toob liikuvussüsteemi võrdsust. «Meil on müüt sellest, et enamik liigub autoga. See elanikerühm on tegelikult suhteliselt heal järjel. Autod on läinud ökonoomsemaks. Kümne aastaga pole bensiini hind praktiliselt kasvanud, on isegi odavnenud,» rääkis ta.
Mis asi on liikuvusvaesus ja kuidas on automaks seda mõjutanud, kuula pikemalt Kuku saatest.