Kliimaministeerium loob riikliku laenukäenduse, mis aitaks tuua Eestisse miljardeid eurosid maksvaid energeetikaprojekte nagu meretuulepargid või tuumajaam. Meretuuleparkide rajamiseks arendajate sõnul ainult laenukäendamisest ei piisa, tuumajaama aga Fermi Energia juhi hinnangul ilma käenduseta üldse rajada ei saagi.
Riik on endiselt huvitatud, et Eestisse tuleks suuri energeetikaprojekte, nagu meretuulepargid või tuumaelektrijaamad, kuid toetusi selleks ei maksta. Pankade jaoks on sellised suurprojektid liiga riskantsed. Nüüd on kliimaministeeriumis valmimas meede, kus riik garanteeriks projektide pangalaenu.
“Käendusmeetmest võib olla abi, et saada pikem laenuperiood ja vähendada intressikulu, aga see jätab siiski lahendamata küsimuse, et milline peaks olema elektrienergia hind järgmise 30 aasta jooksul. Kui tuua analoogia kodulaenust, siis käendus on jah alati abiks, aga ilma stabiilset sissetulekut näitamata, on väga raske saada pankadelt laenu. Käendusest üksi kindlasti ei piisa. Meil on vaja leida ostja elektrile või saada riigilt garantii, et sellel elektril on teatav väärtus. Pikaajalised lepingud otse tarbijatega või riigiga,” sõnas Enefit Greeni meretuuleenergia valdkonnajuht Johann-Gustav Lend.
Fermi Energia juht Kalev Kallemets ütles, et peaaegu kõikides Euroopa riikides on tuumajaamu ehitatud riiklike tagatismeetmega, nagu käendused või riiklikud laenud.
“Praktiliselt kogu laenumaht peaks olema ikkagi garanteeritud ühel või teisel moel. Kui me arvestame, et kahe reaktoriga jaama kogukulu on 3,4 miljardit eurot ja sellest umbes kaks kolmandikku oleks laen, siis kogu see laen tuleb, kas eksprodikrediidi kaudu või siis otse kommertslaen – see peab olema garanteeritud. Kui käendust ei ole, siis me tõenäoliselt ei saagi ehitada,” ütles Fermi Energia juhatuse esimees Kalev Kallemets.
Käendusmeede pole veel päris valmis ja seetõttu pole veel ka selge, millistel tingimustel EISA vahendusel suurinvesteeringuid käendama hakatakse.
“Kui jääb elektrimüügist laenumakse teenindamiseks raha puudu, siis selle puuduoleva summa maksab EISA. Aga EISA-le tekib siis selle summa ulatuses nõue selle sama energiatootmisvara vastu,” lausus energeetikaminister Andres Sutt.
Nõude tekkimiseks peab ettevõte emiteerima EISA-le võlakirju. Riigi vaates muutub käendus isetasuvaks.
“Praegu oleme pakkunud kuni 30 aastat ehk see võimaldab kindlasti aja jooksul selle raha tagasi maksta. Võimaldab seda väga lihtsal põhjusel: elektrihind ei saa jääda nulli ja ei saa jääda ka väga madalaks, sest elektri osatähtsus majanduses kasvab ehk nõudlus tõuseb,” sõnas Sutt.