Ettevõte ERB Rail teatas, et alustas Iecava lähedale piirkondliku kontori ehitamist. Sellest kontorist saab Rail Balticu põhitrassi lõunapoolse lõigu ehituse koordineerimiskeskus.

Iecava asub Riiast lõuna pool, umbes 45 kilomeetri kaugusel Läti pealinnast. Piirkondliku kontori ehitus on alanud, see peaks ehituse edenedes pakkuma ligi 200 töökohta. 

Piirkondlikus kontoris asuvad lisaks ERB Raili ja selle alltöövõtjate meeskondadele veel Rail Balticu projekti arendaja Eiropas dzelzceļa līnijas (EDzL) inseneri ja järelevalveasutuse esindajad.

Tulevikus on kavas rajada sarnane keskus ka Skultesse. Sellest kontorist saab Rail Balticu põhjatrassi koordineerimiskeskus. 

Läti on jaganud põhitrassi ehituse mitmeks osaks. Raudteeliini ehitus peaks algama lõunalõiguga, mis kulgeb Misast Leedu piirini. See lõik on jaotatud omakorda 11 väiksemaks lõiguks. 

Leedu kõige arenenumal Rail Balticu lõigul algas rööbaste paigaldamine

Jonava rajoonis on ametlikult alanud Rail Balticu raudteelõigu rööbaste paigaldamine, mis tähistab olulist verstaposti Euroopa standardlaiusega (1435 mm) raudtee arendamisel Leedus. Ehitusetapp on üks nähtavamaid projekti edenemise näitajaid – 8,8 kilomeetri pikkune lõik Šveicarija ja Žeimiai asulate vahel plaanitakse valmis saada käesoleva aasta lõpuks.

“Raudtee ehitus liigub planeerimisest tegelike töödeni – visioonist rööbaste paigaldamiseni. Rail Baltic ei ole üksnes kaasaegne transpordiprojekt, vaid ka kogu Balti regiooni julgeolekugarantii. Iga Euroopa raudteelõik tugevdab meie riigi ja Euroopa Liidu idapiiri julgeolekut, tagades Leedu inimestele kiire ja mugava ühenduse Lääne-Euroopaga,” ütles Leedu transpordi- ja kommunikatsiooniminister Juras Taminskas.

“Territoriaalse planeerimise, projekteerimise ja ettevalmistuse etapid võtavad märkimisväärse osa projekti ajakavast. Ent ehitustööd – eriti rööbaste paigaldamine – on kiirelt arenev faas. Meie praegune prioriteet on säilitada eelmisel aastal saavutatud hoog ja jätkata edasiminekut sama tempokalt,” ütles LTG Grupi tegevjuht Egidijus Lazauskas.

LTG Infra, LTG Grupi ettevõte, mis vastutab Rail Balticu elluviimise eest Leedus, rõhutab, et infrastruktuuriinvesteeringud toovad riigile käegakatsutavat lisandväärtust. Seda kinnitavad ka hiljutised uuringutulemused.

“Iga investeeritud euro toob riigile vähemalt kaks eurot tulu. See on jätkusuutlik investeering majandusse, mis loob pikaajalist kasu mitte ainult ühiskonnale, vaid ka tööhõivele, turismile ja erinevatele ettevõtlussektoritele,” ütles LTG Infra tegevjuht Vytis Žalimas.

Leping rööbaste ülemise konstruktsiooni rajamiseks Šveicarija–Žeimiai lõigul sõlmiti ühisettevõttega Leonhard Weiss GmbH & Co. KG (Saksamaa) ja Leonhard Weiss OÜ (Eesti) vahel. Lepingu väärtus on 18,8 miljonit eurot (koos käibemaksuga).

Pärast rööbaste paigaldust alustatakse kiirraudtee elektrifitseerimist. Septembris allkirjastasid kolm Balti riiki ja ühisettevõte RB Rail AS piirkonna seni suurima elektrifitseerimislepingu ettevõttega COBELEC Rail Baltica, mille väärtus on 2,14 miljardit eurot (koos käibemaksuga).

Rail Baltic projekt on jõudnud täiemahulise ehituse faasi Eestis, Lätis ja Leedus, kus aktiivselt käivad tööd põhiliinil, rahvusvahelistes jaamades, sildadel ja viaduktidel.

Eestis toimub ehitus kokku 105 kilomeetri ulatuses, hõlmates raudtee aluskonstruktsiooni ja seotud infrastruktuuri töid – viaduktide, ülekäikude ja liiklussõlmede rajamist. Lepingud on sõlmitud 200 kilomeetri ulatuses aluskonstruktsiooni ja pealisehituse töödeks. Praegu ehitatakse üle 100 kilomeetri pikkust raudtee aluskonstruktsiooni, sealhulgas tööd Ülemiste terminalis, mis on projekti üks peamisi näidisobjekte.

Lätis edeneb Rail Balticu põhiliini ehitus kiiresti, erilise tähelepanuga Iecava lõigu lõunapoolsele osale – olulisele ühendusele, mis seob Riia Leedu piiriga. See piirkond on üks kõige aktiivsemaid ehitusalasid, kus teostatakse ulatuslikke mullatöid, rajatakse teede ületuskohti ja insenerrajatisi, mis on osa 202 kilomeetri pikkusest Rail Baltica infrastruktuurist Lätis.

Leedus jätkuvad tööd Kaunase–Panevėžyse lõigul, kus rajatakse 77 kilomeetrit muldkehi ja insenerrajatisi. Aastaks 2025 on plaanis töid laiendada 114 kilomeetrini, sealhulgas rööbaste paigaldamine ja uue silla ehitus üle Nerise jõe, millest saab riigi pikim sild.

Aastaks 2025 on 43 protsenti Rail Balticu põhiliinist valmis ehituseks, tähistades olulist sammu edasi Euroopa suurima piiriülese raudteeprojekti elluviimisel.