Ukraina ettevõtted toodavad ilmselt nii palju droone, et president Volodõmõr Zelenski lubas sõja ajal neid eksportida. See on Ukraina abi Euroopale, et too saaks kaitsta ennast Venemaa või tundmatute riikide droonide eest.
“Me ootame, et tuleks rohkem investeeringuid, et saaksime varustada kaitsejõude. Tänu suurenenud tootmismahule saame ka müüa meie relvastust teistele riikidele. Nad saavad meie efektiivseid ja soodsaid tooteid. Me kõik saame aru, et näiteks Venemaa ja Eesti armeed on võrreldamatud. Kui aga Eestil oleks sadutuhandeid FPV-droone, mis võiksid peatada Venemaa tehnikat ja piloote, siis see võiks muuta jõudude vahekorda,” sõnas julgeoleku ja koostöö keskuse tegevdirektor Dmõtro Žmailo.
Droone on Ukrainal ehk palju, aga sõdureid võiks küll rohkem olla. Suur osa noorsõduritest on endised desertöörid või vägisi mobiliseeritud.
“Ma kohtun siin paljude inimestega, kes olid vägisi mobiliseeritud. Nad on adekvaatsed inimesed ja kui neisse suhtuda adekvaatselt, siis probleeme ei tule. Inimesi tuleb ka motiveerida, et nad ise kaitseväkke astuksid,” lausus Ukraina sõjaväelane “Pankur”.
Samal ajal Pokrovski all sõdivad suurtükiväelased ei mäleta, millal viimati puhkusel käisid.
“Need, kes tahtsid ja kes pidasid seda vajalikuks, on juba siin. Need, kes ei taha, arvavad, et sõdima peab nende eest keegi teine, näiteks meie. Me pole aga rauast tehtud ja meid jääb aina vähemaks,” ütles sõjaväelane “Koduhaldjas”.
“Mida vähem on kogenuid mehi, seda vähem on neid, kes õpetaksid noorsõdureid. Seetõttu olukord tasapisi halveneb,” lausus Ukraina sõjaväelane “Mässaja”.
“Venelased hakkasid aktiivsemalt ründama meid. Nende sõdurid on väljaõpetatud. Meie vastutusalasse lendab iga päev 50-60 liugpommi – need on 250 või 500 kg pommid. Alles siis tuleb nende jalavägi. Nii püüavad nad haarata paremaid positsioone ja lõppkokkuvõttes tõrjuda meie väed Donbassist välja,” sõnas Ukraina sõjaväelane Artjom.
Samal ajal on Ukrainal vaja demonstreerida läänele, eriti USA-le, et ta ei ole sõda kaotamas.
“Trump andis Putinile aega. Mäletate tema sõnu, et nad on nagu lapsed, kes kaklevad pargis? Laseme neil veel natuke kakelda. Seega Trump andis Putinile üle poole aasta aega, et kakelda. Putin aga ei suutnud mitte midagi saavutada. Miks arvata ei järgmine poolaasta tuleb teistsugune?” ütles New Geopolitics Research Network’i analüütik Mõhhailo Samus.
Mõnikord tekib aga tunne, et Ukraina peab kahte sõda korraga. Kauglöökide alla jäävad Venemaa naftatehased ja muu taristu. Kuidas see aga mõjub olukorrale rindel?
“Positiivseid muutusi rindel ma ei näe. Hakkasime paremini tabama nende tagalat, tabame naftatehaseid ja alajaamu. Seal on muutusi. Meil aga midagi uut ei ole,” lausus “Mässaja”.
“Ukraina löökide tõttu langes Venemaa nafta- ja gaasisektori tootmismaht 16 protsendi võrra. Venemaal pandi kinni 365 bensiinijaama. Meie plaan on lihtne. Kõigepealt kannatavad muidugi tsiviilisikud, siis ulatub see probleem põllumajandusele ja lõpuks tõkestab see kindlasti kütuse tarnimist Vene armeele,” sõnas Žmailo.
Mõlemad pooled teevad kõik, et lõigata läbi vastaspoole logistikat.
“Kui varem võisime rahulikult sõita Slovjanskis või Kramatorskis, siis nüüd on see võimatu, sest FPV-droonid juba ulatuvad sinna. Logistikat katkestatakse. Ei saa sõita maanteel Dobropillja-Kramatorsk, Izjum-Slovjansk samuti. Kui nad katkestavad meile logistikat, tuleb suur probleem,” ütles Ukraina sõjaväelane “Kahovka”.
ERR-i korrespondent Anton Aleksejev ja operaator Tarmo Aarma said omal nahal tunda, mida tähendavad probleemid logistikaga, kui käisid vabatahtlikega rindeäärses Kosjantinivka linnas inimesi evakueerimas. Volodõmõr ja Vera ei varja oma suhtumist Venemaa presidendi ja tema maailma vastu.
“Mis hea ta on ja mis vend ta on mulle, kui ta mind päeval ja öösel pommitab? Mina olen muidugi Ukraina poolt. Kes teda siia kutsus? Milleks mul on siin vaja neid tšuktše või jakuute? Milleks? Ukraina siin oli, on ja jääb,” laususid Volodõmõr ja Vera.