Kui Taani sõdurid jaanuaris Gröönimaale lennutati, võtsid nad kaasa lõhkeainet, et hävitada muu hulgas Nuuki ja Kangerlussuaqi lennuvälja maandumisrada, et USA ei saaks oma sõdureid lennukitega Gröönimaale viia.
Kaasas oli ka veri Taani verepankadest, et lahingute korral haavatutele vereülekandeid teha.
DR sai seda teada Taani valitsuse allikatelt, sõjaväelastelt, tippametnikelt ja luureallikatelt Taanis, Prantsusmaal ja Saksamaal.
Allikad maalisid pildi enneolematust aastast unetute öödega.
Ühelgi allikal ei ole siiski kindlaid luureandmeid USA konkreetse Gröönimaa ründamise plaani kohta.
Ometi kartsid paljud neist jaanuaris, et ajalooliselt tähtis liitlane võib iga hetk Gröönimaad rünnata.
Olukord eskaleerus DR-i teatel 2026. aasta jaanuari alguses niivõrd, et Taani valitsus kiirendas sõdurite Gröönimaale saatmist.
Kaheksa allikat kirjeldasid DR-ile üht konkreetset tegurit: 3. jaanuari hommikul ärgati üles uudise peale, et USA oli rünnanud Venezuelat ja kõrvaldanud võimult sealse presidendi Nicolás Maduro.
„Kui Trump ütleb kogu aeg, et võtab Gröönimaa üle, ja siis juhtub see, mis Venezuelas juhtus, pidime me kõiki stsenaariume tõsiselt võtma,“ ütles üks allikas DR-ile.
Allikas ütles ka, et ohuhinnangus võeti arvesse, et „ametlik USA ei funktsioneeri nii nagu tavaliselt“.
„Trumpil ei ole samal määral inimesi ümber kui varem, kes suudaksid ta ümber veenda. See on superohtlik,“ ütles allikas.
Lühikese etteteatamisajaga lennutati Taani, Prantsusmaa, Saksamaa, Norra ja Rootsi sõduritest koosnenud eelüksus kõigepealt Nuuki ja Kangerlussuaqi. Kohe järgnesid põhijõud kuhu kuulusid võitlejad Holstebro tragunirügemendist, jäägrikorpuse eliitsõdurid ning Prantsusmaa Alpijäägrid, kes on välja õpetatud sõdima külmas ja mägises piirkonnas.
Samal ajal saadeti Põhja-Atlandile Taani hävituslennukid ja Prantsusmaa sõjalaevad.
Kuue allika sõnul oli eesmärk saada sõdurid Gröönimaale kohale ja et nad oleksid nii paljude erinevate lippude all kui võimalik, et ameeriklased oleksid sunnitud tõsiseks vaenutegevuseks, kui Trump tahaks tõesti Gröönimaa sõjaliselt okupeerida.
See pidi heidutama USA-d isegi proovimast.
„Me ei ole olnud sellises olukorras alates aprillist 1940,“ ütles Taani riigikaitseallikas, viidates Saksa okupatsiooni eelsele ajale Teise maailmasõja ajal.
Plaan oli DR-i teatel selline, et kui USA prooviks rünnata, oleks Taani sõduritel laskemoon kaasas ja nad avaldaksid vastupanu. Samamoodi olid raskelt relvastatud Taani hävituslennukid F-35.
Ühelgi DR-i allikal ei olnud samas illusioone, et USA rünnakut saaks tagasi hoida.
„Hinda USA jaoks tuli tõsta. USA pidi Gröönimaa saamiseks vaenutegevusse astuma,“ ütles Taani kõrgetasemeline riigikaitseallikas.
Kogu tegevust esitleti õppustena Arctic Endurance. Aga need ei olnud õppused, asi oli tõsine, ütles teine Taani riigikaitseallikas.
Sõdurid saadeti Gröönimaale niinimetatud kuningliku kaitsekäsuga, mis tähendab, et Taani peab rünnaku korral võitlusse asuma.
DR on tutvunud ka konkreetse operatsioonikäsuga, mis anti 2026. aasta 13. jaanuaril ja mis oli vägede kohalesaatmise alus. Käsk kirjeldab operatsiooni, mille eesmärk on valmistuda Gröönimaa kaitsmiseks ja mida saab laiendada täiendavate sõdurite ja sõjaliste võimekustega.
DR ei ole suutnud saada vastust sellele, kas ka Euroopa liitlased oleksid võidelnud, kui USA oleks Gröönimaad rünnanud.
„See on küsimus, mille kohta on mul väga hea meel, et me ei pidanud sellele vastama,“ ütles DR-ile Saksa ametnik. „Kui USA ründab Gröönimaad koos kõigi NATO sõduritega kohapeal, tuleks panna suurima küsimusmärgi alla kõik, millesse me uskusime.“
Alles 21. jaanuaril ütles Trump, et ei kasuta sõjalist jõudu. Seni oli ta öelnud, et ei saa seda välistada.
Trump ütles seda Šveitsis Davosis, kus ta aga väitis endiselt, et USA vajab Gröönimaad.
DR-i allikad ei ole saanud luureandmeid USA konkreetsete plaanide kohta Gröönimaad rünnata.
„Me ei pruugi kunagi teada saada, kas nad valmistusid sõjalist jõudu kasutama,“ ütles Saksa allikas. „Ma kasvasin üles külma sõja ajal ja mõnikord tahaksin ma, et saaksin minna tagasi suhteliselt stabiilsesse aega, kui maailma juhid teadsid, kui kaugele nad saavad minna ilma halvimat mõeldavat stsenaariumi käivitamata.“
Prantsusmaa ametnik ütles DR-ile, et viimane aasta Donald Trumpiga Valges Majas on näidanud, et Euroopa peab „uuesti ära õppima võimu grammatika“ ja et USA sõjalise toetusega ei saa arvestada, kui Euroopat rünnataks.
Kuigi praegu ei ole sellist USA survet Taani riigikogukonnale kui oli saatuslikel päevadel jaanuaris, võib Gröönimaa kriis uuesti lõkkele lüüa, ütles DR-ile Taani julgeolekuaparaadi kõrgetasemeline allikas.
„See ei ole läbi. Trump on kohal veel kolm aastat. Ja vaatamata sellele, mis toimub, jääb umbusaldus ja väljakutse riigikogukonnale alles nii kaua, kui ta on endale seadnud eesmärgi minna ajalukku USA territooriumi laiendamisega,“ ütles allikas.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (5)