Riigikogu õiguskomisjoni esimees Madis Timpson (RE) lööks kaheks siseministeeriumi eelnõu, mis käsitleb ühteaegu lähisuhtevägivalda kui ka rahvakogunemisi. Kuna debatt rahvakogunemiste piiramise üle tõotab tulla laiem, jääks Timpsoni sõnul lähisuhtevägivalla vastase võitluse tõhustamise muudatused selle taha toppama.
“See eelnõu põhituum läheb ju lähisuhtevägivalla ennetamise peale. Mulle tundub, et sinna on kunstlikult juurde poogitud see viibimiskeelu osa. Ja et asi oleks selge, et oleks lihtsam ja kiirem ka siin menetleda, et tekiks vähem küsimusi, siis mina oleks kaks eraldi seaduseelnõu teinud,” ütles Timpson ERR-ile.
Timpsoni sõnul on selge, et rahvakogunemiste keelamise teema toob kindlasti kaasa suurema ühiskondliku diskussiooni kui lähisuhtevägivallaga võitlemine ning seega võib viimane jääda lihtsalt esimese teema suurema diskussiooni pantvangi.
“Selline mulje natukene jääb küll jah. Ma mäletan, kui korrakaitseseadust tehti 15 aastat tagasi. Siis ma olin justiitsministeeriumis. Debatid nende koosolekuvabaduste üle olid ikka päris tõsised ja ka riigikogus. Ei maksa alahinnata inimeste põhiõiguste kaitsmist erinevatel rahvakogunemistel,” lausus Timpson.
“Olgem ausad – see lähisuhtevägivald, ma arvan, et selle vastu pole ju keegi, et seal tunde suurendada. Kas ta nüüd 72 tundi on, see on maitse küsimus. Aga see viibimiskeeld üritustel tekitab kindlasti diskussioone. Ega ma isegi kindel ole, et see regulatsioon seal kõige täpsem on. Ja kui tahta kiiremini liikuda asjadega, siis mina oleks kaks eelnõu teinud,” lausus Timpson.
Timpson ei öelnud praegu, kas ta sellisel kujul seda eelnõu toetaks. “See eelnõu läks praegu alles kooskõlastusringile ja ma ei tea, mis teised ministeeriumid vastavad. Aga kui oleks ainult lähisuhtevägivald, siis ma toetaks kohe. Aga selle teise poolega võib-olla peaks arutama vähe pikemalt, miks seda vaja on ja kuidas see elu paremaks muudab Eesti Vabariigis. Sellist ühest vastust ei ole,” ütles Timpson.
Timpson ei olnud nõus, et viibimiskeelu kergem kohaldamine võiks kujutada ohtu sõnavabadusele. Siiski tuleb tema sõnul sellesse suhtuda täie tõsidusega.
Ta nõustus, et praegusest eelnõust jääb mulje, et ministeeriumil on soov lähisuhtevägivallaga võitlemise tõhustamise varjus teha kergemaks ka viibimiskeelu kohaldamist ja anda politseile rohkem õigusi.
“Kui ma seda eelnõu lugesin, siis seletuskiri räägib ju valdavas enamuses ikkagi lähisuhtevägivallast. Ja selline mulje on küll, et sinna juurde on siis poogitud Brežnevi pakikesena see viibimiskeelu teema. Selline see esialgne mulje on,” sõnas Timpson.
Siseministeerium esitas kooskõlastamiseks korrakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu, millega tekib politseile võimalus kohaldada avalikus kohas viibimise keeldu ka mitte kõrgendatud ohu korral.
Eelnõu kohaselt on võimalik kehtestada viibimiskeeld suurema rahvahulga kogunemise puhul, kui on alust arvata, et seal võib tekkida märkimisväärne avaliku korra rikkumine, isegi kui tegemist ei ole veel kõrgendatud ohuga.
Samas seisab eelnõu seletuskirjas, et eelnõu peamine eesmärk on aidata perevägivalla ohvreid, sealhulgas lapsi, vägivallaringist väljuda ning tagada neile parim kaitse ja turvatunne. Selle tagamiseks on kavas muuta ohutaset, millega on viibimiskeeldu võimalik rakendada.
Lisaks, kuna suur osa perevägivalla juhtumitest leiab aset nädalavahetustel, võimaldab viibimiskeelu kohaldamise tähtaja pikendamine seniselt 12 tunnilt 72 tunnile tagada ohvrile parema juurdepääsu sotsiaalteenustele, sealhulgas psühholoogilisele ja sotsiaalsele nõustamisele, ennekõike kontaktnõustamise näol.