Pärnus on arendajal plaan ehitada Ammende villa lähistele miljööväärtuslikku piirkonda korterelamud. Piirkonna elanikud leiavad, et planeeritav arendus sinna ei sobi.
Ammende villast mõnekümne meetri kaugusel on maalapp, mis on tühjana seisnud ligi 20 aastat. Arendajal on plaan sinna ehitada kuus elamut 12 korteri ja maa-aluse parkimisega, aga piirkonna elanike arvates selline arendus sinna ei sobi.
“Kogukond on väga selle vastu, et siia nii mastaapsed, suured ja kõrged kortermajad kerkivad. Antud piirkond on ikkagi suuresti selline villade piirkond, kus on eramajad,” lausus piirkonna elanike esindaja Urme Raadik.
Arhitektuurikonkurss korraldati juba seitse aastat tagasi. Selle korraldas arendaja Esplanaadi Villad, mille üks omanik on LVM kinnisvara.
“Tegemist on villadega. Õiguslikus mõttes on korteriomandid, aga mahu mõttes tegelikult ehitusalune pind seal kolmel majal on ainult 90 ruutmeetrit. Me ei saa rääkida sellistest suurtest mahtudest ja teine pool, mis tegelikult arhitektuurikonkurssi ju raamis, oli muinsuskaitse eritingimused ehk me asume Eesti kõige suuremal muinsuskaitsealal,” sõnas Esplanaadi Villade juhatuse liige Ingmar Saksing.
Linna hinnangul arvestab lahendus ümberkaudse hoonestusega ja detailplaneering vastab linna üldplaneeringule.
“Siin on ikkagi lubatud kaks põhikorrust ja see viimane kolmas maht peab olema teise korruse pinnast poole väiksem. Väita, et siia tulevad kolmekorruselised hooned, ei ole korrektne. Tiheduse ja kõrguse osas ei ole tegemist millegi erilisega ja need on kooskõlas kehtivate dokumentidega,” ütles Pärnu linnaarhitekt Siim Orav.
Raadiku sõnul ei ole aga linnavalitsus kogukonna huve arvesse võtnud.
“Kõik need vastused, mida me linnalt oleme saanud, on väga selgelt arendaja poole kallutatud. Linn ei ole mitte ühtegi korda selle nelja ja poole aasta jooksul kutsunud kokku arendajat ja kogukonda, et vaadata, et milline see kompromiss võiks olla,” sõnas Raadik.
“Linn on kindlasti neutraalne selles küsimuses. Me ei tohigi olla kellegi poole kaldu ja see ei vasta tõele, et ei ole inimeste arvamusi kuulatud. Neil on korduvalt olnud võimalus oma arvamusi esitada. Linn on siis nii-öelda oma põhjendatud vastuseid andnud. Möödunud nädalal toimunud detailplaneeringu avalik arutelu on üks selline vorm, kus meil on siis kolm poolt ühise laua taga. Arutelu käigus ettepanekuid esitati, arendaja lubas neid kaaluda ja hetkel ootame tagasisidet nende ettepanekute osas,” ütles Orav.
Seda, millal võiks detailplaneering kehtestatud saada, ei osanud Orav praegu prognoosida.