Siseminister Igor Taro sõnas sotsiaalmeedias, et viibimiskeelu kohaldamise lävendit vähendava eelnõu suhtes on olnud ministeeriumide ametnike vahel möödarääkimisi. Edasi liigutakse nüüd ainult peresuhtevägivalda puudutava osaga ning rahvakogunemiste keelamiseks mõeldud ohulävendi vähendamine on eraldi teema.
“Kaks päeva on erinevad meediakanalid pärinud minult lähisuhtevägivalla ennetamise eelnõuga seoses ja vastan nüüd kõigile korraga: eelnõu eesmärk on olnud algusest peale leida paremaid lahendusi perevägivalla juhtumite osas, et kaitsta ohvreid,” sõnas Taro.
Ühtlasi tõi ta välja, et on nõus parlamendi õiguskomisjoni esimehe Madis Timpsoniga, kelle hinnangul tuleks viibimiskeelu eelnõu kaheks jagada.
“Eelnõu põhituum on lähisuhtevägivalla ennetamine ja olen temaga (Timpsoniga – toim) ka nõus, et viibimiskeeld üritustel ei käi selle põhituumaga kokku. Ministeeriumi ametnike vahel on olnud eelnõud koostades mõningast möödarääkimist,” jätkas Taro.
“Vandeadvokaat Allar Jõks sõnastas selle konksuna, et “eelnõus ei ole toodud selgelt välja, et madalama ohu korral võib viibimiskeeldu rakendada ainult lähisuhtevägivalla korral”. On selge, et edasi liigume ainult peresuhtevägivalda puudutava osaga, sest, kordan üle, meie eesmärk on algusest peale leida lisatöörist perevägivalla juhtumite ohjeldamiseks ja perevägivallas kannatanud inimeste kaitsmiseks,” lõpetas siseminister oma postituse.
Veel esmaspäeval ERR-ile antud intervjuus Taro ei andnud selget vastust selle kohta, miks oli vaja rahvakogunemiste keelamiseks mõeldud ohulävendit vähendada.
“Nii nagu ma aru saan, siis selle eelnõu eesmärk on ikkagi tegutseda efektiivsemalt lähisuhtevägivalla ennetamiseks. Ja kui praegu on võimalik seda viibimiskeeldu kehtestada ainult kuni 12 tundi ja kõrgendatud ohu korral, siis põhimõtteliselt tähendab see seda, et meetmeid on võimalik tarvitusele võtta siis, kui inimese elu on juba ohus, mis võib olla mõningatel juhtudel mõnevõrra hilja. Ja põhilise muudatuse mõte on pikendada viibimiskeelu kehtivust 72 tunnini maksimaalselt ning tuua ka see olulise ohu mõiste, et politsei ei pea ära ootama, et keegi võtab kirve või noa kätte ja siis hakkab tegema teist inimest ohustavaid liigutusi, vaid on võimalik varem sekkuda. Ju see on olnud korrakaitsjate tagasiside,” lausus Taro esmaspäeval.
Suurema rahvahulga kogunemise puhul rakendati Taro sõnul viibimiskeeldu alles hiljuti ka sigade Aafrika katkuga seoses.
“Seal oli samasugune lugu, et ohutase ei pruukinud olla veel niisugune, kus on kõrgendatud oht. Põhimõtteliselt on mõte tugevdada seeläbi ennetavat turvatunnet ja võimaldada paindlikumalt reageerida erineva iseloomuga ohustsenaariumitele. See on asja mõte,” ütles siseminister.
Madis Timpson sõnas teisipäeval, et praegusest eelnõust jääb mulje, et ministeeriumil on soov lähisuhtevägivallaga võitlemise tõhustamise varjus teha kergemaks ka viibimiskeelu kohaldamist ja anda politseile rohkem õigusi.
“Kui ma seda eelnõu lugesin, siis seletuskiri räägib ju valdavas enamuses ikkagi lähisuhtevägivallast ja selline mulje on küll, et sinna juurde on siis poogitud Brežnevi pakikesena see viibimiskeelu teema. Selline see esialgne mulje on,” sõnas Timpson ERR-ile.
Siseministeerium esitas kooskõlastamiseks korrakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu, millega tekib politseile võimalus kohaldada avalikus kohas viibimise keeldu ka mitte kõrgendatud ohu korral.
Eelnõu kohaselt on võimalik kehtestada viibimiskeeld suurema rahvahulga kogunemise puhul, kui on alust arvata, et seal võib tekkida märkimisväärne avaliku korra rikkumine, isegi kui tegemist ei ole veel kõrgendatud ohuga.
Taro on ka varem otsustest taganenud. Mais peatas ta numbrituvastuskaamerate kasutamise öeldes, et kaamerad saab uuesti kasutusele võtta pärast seda, kui riigikogu on vajalikud seadusemuudatused vastu võtnud.
Septembri keskel muutis Taro meelt ja võttis tagasi ministeeriumi ametnike väljatöötatud plaani, mille järgi oleks võinud terrorismipropaganda jälgimine muutuda karistatavaks.