Autoturu üldisest jahtumisest hoolimata ei ole eestlased kasutatud autode ostmisest nii Eestist kui välismaalt loobunud. Pigem on muutunud ostjate käitumine. Kasvanud on ostjate teadlikkus ning professionaalsete teenusepakkujate lisandumine on tõstnud üldist usaldusväärsust ka kasutatud autode turul.
Mobire kasutatud autode äriliini Morecar juht Joonas Jõgi tõdeb, et kuigi automaks ei avalda mõju sellele, kust auto ostetakse, on see siiski mõjutanud seda, millist autot ostetakse. „Tehingud koonduvad üha enam väiksema CO2-heitega sõidukitele, samal ajal kui suure kubatuuriga autode turuväärtus on märgatavalt langenud või on nende puhul tehingud sootuks seiskunud,“ kirjeldab ta.
„Huvitavaks kujuneb aga elektriautode järelturg, kus pakkumine on suurem kui kunagi varem ning tarbijate teadlikkus akude ja sõidukite kvaliteedist on kasvanud ent ostuotsuseid pidurdab riiklike toetuste lõppemine,“ räägib Jõgi.
Eesti vs. välismaa ajalooga autod
Joonas Jõgi sõnul eelistavad paljud ostjad täna just Eesti ajalooga autosid, sest nende tausta on oluliselt lihtsam kontrollida. „Mõni aeg tagasi levis arusaam, et Euroopas headel siledatel teedel sõitnud auto kestab paremini. Tegelikult aga puudub ostjal imporditud auto puhul sageli igasugune kindel info avariide, kahjujuhtumite või isegi tegeliku päritolu kohta,“ selgitab ta.
Mõni aeg tagasi levis arusaam, et Euroopas headel siledatel teedel sõitnud auto kestab paremini.
Joonas Jõgi
Eestis kasutuses olnud autode puhul on liikluskahjud, kindlustusjuhtumid ja hooldused enamasti dokumenteeritud ning kergesti kontrollitavad. Lisaks saab kerge vaevaga transpordiametist kätte tehnoülevaatuse ajaloo. „Uuemate autode puhul on see eriti hästi näha – kui auto on hooldatud esinduses, on ka kaskokahjud ja suuremad remondid kirjas. See loob ostjale kindlustunnet ja usaldust,“ lisab Jõgi.
Elke müügidirektor Henrik Henki sõnul vaadatakse autot soetades välisturule ka seetõttu, et Eesti turg on nii väike ja valik mudelite osas seetõttu piiratud. „Valik on välisriikide autoturgudel oluliselt suurem. Sealt on võimalik leida sellise konfiguratsiooni ja läbisõiduga auto, mida Eestist turu väiksuse tõttu ei ole. Samuti võivad mõned mudelid ja konfiguratsioonid olla soodsama müügihinnaga. Kuid tuleb meeles pidada, et kui midagi tundub liiga soodne, siis sellel on ka põhjus.“
Henk märgib, et viimaste aastate jooksul on kõige rohkem toodud autosid Saksamaalt, Soomest ja Rootsist. Saksamaa on olnud läbi aegade kõige populaarsem riik sõidukite importimiseks ja sealt tuuakse kõige rohkem just Saksamaa enda marke – BMW, Audi, Volkswagen, Mercedes-Benz. Rootsist tuuakse peamiselt Volvosid.
Saksamaalt tuuakse kõige rohkem just Saksamaa enda marke – BMW, Audi, Volkswagen, Mercedes-Benz.
„Eestisse imporditud auto keskmine vanus on umbes kaheksa aastat ja see tähendab, et tegu on juba teise ringi autoga – ehk siis välisriigis on juba olnud kaks omanikku. Reeglina tuuakse parema varustustasemega ja uuena üsna palju raha maksnud sõidukeid, mis on kasutatuna palju rohkematele ostjatele taskukohased,“ kirjeldab Henk autosid, mida eestlased välismaalt ostavad.
Mõlemad eksperdid möönavad aga, et hoolimata sellest, kas auto soetatakse Eestist või välismaalt, on oluline kontrollida nii müüja kui sõiduki tausta. Ka autoturul on täna üha rohkem pettureid ning võib juhtuda, et raha kantakse üle ilma autot saamata või saadakse vastu väga halvas seisukorras masin. Eesti autode puhul on taustakontroll mõnevõrra lihtsam, kuid ka välismaalt leiab usaldusväärsete müüjate kaudu põhjaliku taustainfoga sõidukeid.
Mis tegelikult määrab kasutatud auto väärtuse?
Küsimusele, kas esinduses hooldatud auto annab müües rohkem raha, vastab Joonas Jõgi ettevaatlikult. „See annab kindlasti teatud eelise – huvilisi on rohkem ja ostjad julgevad tehinguni minna. Kuid kallimalt ei pruugi auto siiski kaubaks minna. Esinduses hooldamine on kindlasti vajalik garantiiajal ning kuni viieaastase auto puhul on selle puudumine ostjale tõsine ohumärk ja punane lipp,“ osutab Jõgi.
Läbisõidu puhul tekivad teatud ümmarguste numbrite järel hinnakuristikud.
Joonas Jõgi
Kasutatud auto hinnale avaldab tugevamat mõju läbisõidu kilometraaž. „Läbisõidu puhul tekivad teatud ümmarguste numbrite järel hinnakuristikud. Kõige märgatavam on see 100 000-kilomeetrise läbisõidu puhul. Samamoodi on märgiline 10 000 kilomeetrit – alla selle sõitnud auto on uus, üle selle ühtäkki kasutatud,“ kirjeldab Jõgi.
Kilometraaži järgi auto väärtuse hindamine võib aga tema sõnul olla petlik, sest sageli on sõidukitel tehase ette nähtud hoolduste osas suurimad kulud vahetult pärast 100 000 kilomeetri läbimist.
„Kui hooldus jääb ostja kanda, siis võib esimesel aastal pärast sõiduki soetamist ees oodata veel märkimisväärne lisakulutus. Seega, et vältida suuri üllatusi, tasub müüjalt uurida vahetult eesootavate hoolduste maksumuse kohta. Miks mitte küsida hooldusraamatu templi asemel näha viimaseid hooldusarveid,“ annab Jõgi nõu. Ta soovitab pigem võtta 110 000-kilomeetrise läbisõiduga auto, mille saab odavamalt kätte ja millel on need hooldused juba tehtud. Kui plaanid autot müüa, tasub seda teha enne, kui 100 000 kilomeetrit täis saab.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (79)