Tallinnas on ausambaid püstitatud Kalevipojale ja lohele, hulkuvale koerale, Kalamaja kassile, hukkunud hobilendurile, tukkuvale jaamaülemale, aga ka suurmeestele Konstantin Pätsile ja Mahatma Gandhile. “Ringvaade” tegi mälestusmärkide juures tiiru ja tõdes, et eestlased armastavad ausambaid.

“Mahatma Gandhi ise ei oleks kindlasti tahtnud, et talle mingi ausammas püstitatakse, aga mulle väga meeldib, et selle ausamba püstitamisega seoses on hakatud Gandhist rohkem rääkima,” ütles hobi-orientalist Artur Talvik.

Talviku sõnul haaras Gandhi endaga kaasa meeletuid rahvamasse. Tema põhiline võitlus oli see, et India saaks iseseisvaks riigiks, see õnnestus ja Gandhi ise nägi selle veel oma elu ajal ära. “Gandhi suri aasta pärast seda, kui India oli iseseisvaks riigiks saanud,” lisas Talvik.

Gandhi suri vägivaldset surma. “Talle lasti kolm kuuli rindu selle pärast, et ta liiga palju suhtles moslemitega. Hindu fanaatik lasi Gandhi maha,” sõnas Talvik.

India poliitiku kuju kinkis eesti riigile India riik 2019. aastal, kui tähistati Gandhi 150. sünniaastapäeva.

Mahatma Gandhi monument Mustamäel Autor/allikas: Ken Mürk/ERR

Tallinnas on veel mitmeid huvitavaid mälestusmärke.

Nõmmel Glehni pargis on Kalevipoeg, keda luurab lohe. Kalevipoja mõtles välja ja tegi valmis 1908. aastal mõisahärra Nikolai von Glehn. Tema tellimusel valminud lohet hakati kutsuma hoopis krokodilliks. Esimese maailmasõja ajal lammutasid venelased kuju ära, aga 1990. aastal tegi Mati Karmin uue.

Estonia teatri taga asub Konstantin Pätsi kuju.

Konstantin Pätsi mälestussamba avamine Autor/allikas: Ken Mürk/ERR

Väikese neiu skulptuur Noblessneris on Heigo Jelle tehtud ja kannab nime “Maa-õhk tüüpi tüdruk”.

Heigo Jelle kuju “Maa õhk tüüpi tüdruk” Autor/allikas: Merko

Arsenali keskuse ees tervitab poodlejaid hulkurkoer  Žorik, kes suri kolme aasta eest. Kuju on pühendatud kõigile tänavaloomadele ja peaks meile meelde tuletama vastutustundlikku loomapidamist.

Hulkurkoer Žorik Autor/allikas: Arsenal

Kalamaja kass Augusti järgi sai Kalamaja asumi teise otsa endale skulptuuri kohev punase karvaga kass August, kes käib oma kuju ka ise aeg-ajalt vaatamas.

Kalamaja kass August Autor/allikas: Leo Georg

Jaani kiriku kõrval asub muusikat mängiv Chopini pink, mille kinkis Tallinnale Poola riik helilooja 200. sünniaastapäeval.

Chopini pink Autor/allikas: Martin Siplane

Tallinnast Viimsisse sõites võib tee ääres näha skulptuuri, mille autor on Mati Karmin ja mis kannab nime “Julgetele ja teotahtelistele inimestele”. Kuju on valminud 1989. aastal ja on pühendatud USA langevarjurile ja leiutajale Charles Leroux’ile, kelle elu lõppes Tallinna lahel, kus ta pidi sooritama imelise õhulennu kuumaõhupallilt langevarjuga alla hüpates, aga midagi läks viltu ja ta uppus.

Mati Karmini skulptuur “Julgetele ja teotahtelistele inimestele” Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Nõmme raudteejaama juures istub aga tukkuv jaamaülem, kelle saapapaela nokib kana. Skulptuuri autor on Lembit Onton.

Tukkuv jaamaülem Autor/allikas: Martin Siplane