Tallinna ettevõtlusinkubaator kolib juba mõne kuu pärast kesklinnas kuue miljoni euro eest rekonstrueeritud ajaloolisesse hoonesse. Linna sõnul hakatakse seal pakkuma loome- ja ringmajandusettevõtetele ainulaadset tugikeskkonda. Kinnisvaraarendaja leiab aga, et kesklinnas on piisavalt tühje büroopindu ning sobiliku pinna üürimine oleks linnale odavam.
Reidi tee ääres Nautica keskuse juures aadressil Poldri 3 on juba mõnda aega ümber ehitatud üht ajaloolist paekivihoonet, kus juba mõne kuu pärast peaks uue kodu leidma loome- ja ringmajandusettevõtteid toetav ja abistav ettevõtlusinkubaator.
Seni tegutses ettevõtlusinkubaator üüripindadel. See, et sihtasutus nüüd lõpuks oma maja saab, tuleneb inkubaatori juhi Anu Lõhmuse sõnul mitme asjaolu kokku langemisest.
“Tallinna linnal oli üks kasutuseta seisev miljööväärtuslik hoone, Uus-Hollandi kompleksi osa, mida oli otstarbekas säilitada ja rekonstrueerida. Koostasime äriplaani, kuidas ettevõtlusinkubaator võiks siin lisaks oma inkubatsioonitegevusele pakkuda ka muid teenuseid ja täita avalikku huvi,” rääkis Lõhmus.
Asutus jätkab uues majas igasuguste tegevustega, mille eesmärk on toetada eeskätt loome- ja ringmajanduse valdkonnas tegutsevaid ettevõtteid. Nii näiteks on ette nähtud ligi 280 ruutmeetrit pinda, kus saab korraldada konverentse või seminare. Ligi 220 ruutmeetri ulatuses on uues majas ka väiksemat kontoripinda, mida plaanitakse ettevõtetele välja üürida.
“Kuna me kõiki bürooruume ise ära ei kasuta, saame hoonesse võtta huvitavaid ettevõtteid, kes meie kontseptsiooniga sobivad ja hakkavad maksma turupõhist üüri, aidates seega katta maja üldkulusid,” ütles ta.
Tallinna kesklinnas on praegu büroopindasid tegelikult rohkem kui huvilisi.
Kinnisvarabüroo 1Partner kommertskinnisvara tegevjuht Kirill Vigul rääkis ERR-ile, et ta teab ettevõtlusinkubaatori rajamise otsusest liiga vähe, et seda kritiseerida, kuid praegu leiaks linn kindlasti samaväärseid pindu üüriturult odavamalt kui kuue miljoni euro eest.
“Uus büroohoone tekitab vanades hoonetes alati vaba büroopinda. See on kindel reegel. Näiteks kui Swedbank kolis uude majja, vabastas see mõned pinnad. Arter on samuti tõmmanud ligi uusi üürnikke, kelle vanad pinnad seisavad siiani tühjana. Mõne aasta pärast, kui SEB kolib oma uude hoonesse, siis jääb ka nende praegune hoone tühjaks,” rääkis Vigul.
Vigul selgitas, et vabu büroopindu on kesklinna tekkinud sellest, et majandus ei kasva enam nii nagu varem. Ühtlasi tehakse pärast koroonapandeemiat aina enam kaugtööd, mistõttu ei vaja ettevõtted enam niivõrd palju bürooruume kui varem.
Tallinna ettevõtlusdirektor Kalle Killar rääkis, et linn tegutseb siiski vaid seal, kus on turutõrge, ning inkubaatori üüripinnad on mõeldud just selles valdkonnas tegutsevatele ettevõtetele.
Killar rääkis, et tõik, et inkubaator on seni tegutsenud just üüripinnal on seadnud nende tegevusele ja programmide edukusele ka päris palju piiranguid.
“Üüripinna puhul peame arvestama ruumi piiratusega. Selleks, et saaksime oma inkubatsiooniprogrammides osalevatele ettevõtetele paindlikult lühi- või pikaajalisi pindu pakkuda, tähendaks see pideva tühja valmiduse olemasolu. Kui meil on aga oma pind, saame olla tunduvalt paindlikumad ja leida sellele pideva kasutusotstarbe, et see teeniks linnale täiendavat tulu, mille abil ettevõtetele parimaid teenuseid pakkuda,” rääkis Killar.
Reidi tee äärde rajatava ettevõtlusinkubaatori rajamine läheb linnale maksma umbes 6,2 miljonit eurot.
Ettevõtlusinkubaator on linna loodud tugikeskus, mis aitab alustavatel ettevõtetel kasvada – pakub neile soodsaid tööruume, mentorlust, koolitusi ja võrgustikke.
Linn soovib inkubaatoriga vähendada ettevõtlusega alustamise riske, toetada uute töökohtade ja innovaatiliste ettevõtete tekkimist ning soodustada linnas loome- ja ringmajanduse arengut.