Petlikult argine lugu ühe värvika perekonna elust 1920.-1950. aastate Itaalias Mussolini režiimi tõusu taustal. Igapäevaste koomiliste sündmuste taustal, mille mootoriks on kahtlemata autokraatlik ja värvikate seisukohtadega isa, avaneb ajastu aina kasvava poliitilise pingega. Romaanis räägitakse ka kuulsa itaalia kirjastuse Einaudi loomise lugu, lehekülgedel liiguvad nii Natalia toimetajast abikaasa Leone Ginzburg kui ka kirjanikud Carlo Levi ja Cesare Pavese.
Margaret Atwood «Vanad beibed metsa sees» Foto: Raamat
Margaret Atwood
«Vanad beibed metsa sees»
Väljend «babes in the wood» viitab abitule inimesele, kes seisab silmitsi uue või keerulise olukorraga. Atwoodi lühijutukogumik räägib seekord vananemisest. Siin on tuttavaid tegelasi suurepärasest novellikogust «Ebakõlad» (Eesti Raamat, 2008, tõeline pärl!), aga ka eraldiseisvaid tekste. Atwood navigeerib loost loosse talle omase selge sõna ja vaheda huumoriga ning näitab meile maailma eelkõige naise positsioonilt, see kõik on nauditav psühholoogiline tulevärk. Kel hammas verel, võib välja otsida ka Atwoodi värske autobiograafia «Book of Lives: Memoir of Sorts», mis keskendub loomingule ja kus saab kaasa muiata juba esimesel leheküljel.
Kolm sügavalt inimlikku ja tundlikku jutustust hoolimisest, armastusest ja halastusest, hea alustus Fosse loominguga tutvumiseks. Autori kordav ja samas minimalistlik stiil vajab pisut harjumist, aga tugev tundelaeng ja hingeliigutus on garanteeritud. Fosse lugemine tekitab kõikehõlmavat lähedusetunnet, mida on tänapäeva maailmas väga vaja.
Liv Ullmann «Muutumine» Foto: Raamat
Autobiograafiline romaan norra ühe kuulsaima draamanäitleja sulest, kes oli muuhulgas Ingmar Bergmani abikaasa ja kirjanik Linn Ullmanni ema. Loomingust ja filmidest, töö ja emaduse ühendamisest, otsingutest ja kriisidest, ühe erakordse naise julgest elust. Bergmani laste ja naiste sulest saaks kokku terve riiulitäie raamatuid, sinna kuulub ka Käbi Laretei kirjanduslik looming.
F. Bordewijk
«Karakter. Romaan isast ja pojast»
Hollandi klassiku romaan sellest, kuidas peresuhted solvumise, kangekaelsuse ja kättemaksu ajel tõeliselt hapuks pööravad. See on omamoodi linnainimese «Tõde ja õigus» – meeste vägikaikavedu, kus põrkuvad patriarhaalsed ambitsioonid ja kinnisideed, kihk tõusta eluredelil iga hinnaga, põhjuseks armastuse ja läheduse puudus. Loo taustal joonistub eredalt välja 1930ndate Rotterdam ja tollane töölislinna elulaad. Mõjuv psühholoogiline romaan on kirjutatud sirgjoonelises ilustamata keeles, raamatu põhjal on tehtud ka film, mis võitis 1998. aastal parima võõrkeelse filmi Oscari.