Keskkonnaameti teatel on Soomaa rahvuspark suuremalt jaolt üleujutatud ala, mistõttu on seal väga keeruline tavapäraste ennetusmeetmete abil karja kiskjate eest kaitsta. Seetõttu on amet andnud piirkonnas välja kuus eriluba hundi nuhtlusisendite küttimiseks. Enne ei ole Soomaal nõnda küttimislube väljastatud.
Juhul kui kuue hundi küttimise järel rünnakud jätkuvad, annab keskkonnaamet välja eraldi küttimissoovitusena veel viis eriluba. «On teada, et kariloomi murdev hundikari, mille suuruseks hinnatakse 10–12 isendit, asustab suuremas osas vaid Soomaa rahvusparki, vaid vähesel määral ümbritsevaid jahialasid. Seetõttu ei pruugi küttimise võimaldamine ümberkaudsetes jahipiirkondades oodatavat tulemust anda, sest sellisel juhul kütitakse väga suure tõenäosusega valed isendid ning kariloomade murdmised jätkuvad. Praeguse küttimisstrateegiana kasutatakse varitsusjahti, sest sellisel juhul kütitakse nuhtlusisendid kahjustuskolletes,» selgitas keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja Tanel Türna.
Riik hüvitab huntide ründed. Uue korra järgi on alates esimesest ründest samal aastal samale kahjusaajale omavastutus kümme protsenti, teisest 30 protsenti ja kolmandast 50 protsenti. Alates neljandast ründest samal aastal samale kahjukannatajale hüvitist ei maksta.
Muutuse eesmärk on suunata mesinikke ja karjakasvatajaid panustama kiskjarünnaku ennetusse. Suurkiskjate tekitatud kahjude ennetamisel on suur panus karjakasvataja rakendatud ennetusvõtetel. Mida lihtsam on hundil kariloomi murda, seda tõenäolisemalt ta seda teeb. Karja kaitsevad tõhusalt suletud ja kindlad laudauksed ja väravad, karjamaal aitab karja kaitsta kiskjatõrjeaed, mis koosneb viieliinilisest elektrikarjusest, mille alumine traat on võimalikult maapinna lähedal ja ülemine 110–120 sentimeetri kõrgusel. Oluline on, et kõik liinid oleksid korralikult pingestatud ja ka füüsiliselt pingutatud. Tõhusa lisagarantii hundirünnakute vastu annab tubli ja vastava väljaõppe saanud karjakoer.