Homme toimuv üle-eestiline matemaatikavõistlus e-rehkendus juhib taas tähelepanu eestlaste matemaatikaoskustele. Tallinna Tehnikaülikooli rektori Tiit Landi sõnul on olukord murettekitav, sest igal aastal lisandub tuhandeid puudulike matemaatikateadmistega noori, mille üks juurpõhjus on süvenev õpetajapõud.
Eesti haridussüsteemis on matemaatikaõpetajate nappusest tingitud probleem krooniline ja süvenev, nentis Tiit Land “Vikerhommikus”. See peegeldub otseselt õpitulemustes. Näiteks põhikoolis kukub matemaatika lõpueksamil läbi ligi veerand õpilastest ehk nende tulemus jääb alla 50 punkti sajast. Mõnel pool kukuvad läbi isegi enam kui pooled. ” Ilmselt on need koolid, kus ongi probleem õpetajate leidmisega – nii matemaatika- kui ka loodusainete õpetajatega,” oletas rektor.
Põhikooli lõpp kui kriitiline aeg
Kõige teravamalt joonistub probleem välja põhikooli lõpuklassides. Tiit Landi hinnangul tekib paljudel noortel, eriti poistel, õppetöösse auk just kaheksandas ja üheksandas klassis ning sellest tingitult kaob ka huvi aine vastu. “Kui huvi on kadunud, on seda hiljem uuesti tagasi saada juba keerulisem. Kui me suudaksime saavutada selle, et põhikoolis ei kukuks läbi mitte veerand, vaid pool sellest ehk matemaatiliselt 12,5 protsenti, siis see aitaks palju kaasa,” tõdes ta.
Põhikoolis tekkinud lüngad võimenduvad gümnaasiumis. See kajastub ka riigieksamite tulemustes. Kitsa matemaatika eksami keskmine tulemus on aastate lõikes püsinud alla 50 punkti, mis on tema sõnul sisuliselt negatiivne tulemus.
Erinevalt põhikoolist gümnaasiumi matemaatikaeksamil lävendit pole, mida Land peab ebamõistlikuks. “Kui lävend on üks punkt 100-st – see tähendab, et piisab oma nime kirjutamisest ja ilmselt mingist arvutuskäigust,” nentis Land. Selle tulemusena on meil tuhandeid puuduliku matemaatikaoskusega noori, keda tuleb igal aastal juurde.
Tehisaru ohtlik peibutus
Lisaks õpetajapõuale näeb rektor uue väljakutsena tehisaru laialdast levikut. Keelemudelid, nagu ChatGPT, suudavad lahendada isegi keerulise sõnastusega tekstülesandeid mõne hetkega. See teeb noorte jaoks ülesannete lahendamise lihtsaks, kuid pärsib iseseisva mõtlemise arengut.
Biokeemiku ja neurokeemia doktorikraadiga Land muretses, et selle arvelt võib kannata ka noorte aju areng. “Kui me anname selle kõik ChatGPT-le lahendada, siis meie aju tegelikult degenereerub. Me ei loo ise oma närvirakkude vahel seoseid,” selgitas ta. Land nentis, et tulevikus ei pruugi me seetõttu osata lahendada ka palju lihtsamaid asju. rektor rõhutas, et tehisaru on mõeldud elu lihtsamaks tegema, mitte asendama inimese enda mõtlemist.
Homme toimuval e-rehkendusel palutakse samuti tehisaru abi mitte kasutada. Korraldajad loodavad aususele, kuid üheks vihjeks võib olla lahendamise kiirus. “Kui ikkagi lahendada 12 küsimust ära kuue minutiga, eriti veel viimased, 10., 11. ja 12. klassi küsimused, siis ilmselt tekib küsimus, et kas see tuli oma peast või tuli see kellegi teise peast,” muigas Land.
E-rehkendus näitab matemaatika elulist poolt
Matemaatika vastu huvi äratamiseks korraldab Tallinna Tehnikaülikool koostöös ERR-iga teist aastat järjest e-rehkendust. Ürituse üks eesmärk on näidata, et matemaatika ei pea olema abstraktne, vaid on tihedalt seotud igapäevaeluga.
Ülesannete seas on nii esimese klassi nuputamist pallirivide kohta kui ka elulisi arvutusi, näiteks sõbralt laenatud summa intressi arvutamine. Neljapäeval kell 10 veebilehel e-rehkendus.err.ee algaval võistlusel saavad kõik soovijad oma teadmised proovile panna. Sel aastal on uuendusena võimalik luua ka sõpruskondade või töökollektiivide siseseid rühmi, et tulemusi omavahel võrrelda.
Eelmisel aastal osales e-rehkendusel võistlusajal üle 11 000 inimese, mis tuli korraldajatele suure ja meeldiva üllatus. Kokku on eelmise aasta ülesandeid lahendanud juba üle 30 000 inimese. Osalejate vanus ulatus gümnaasiuminoortest kuni üle 80-aastasteni.
Tiit Land kutsus kõiki aktiivselt osalema. “Kutsun omalt poolt kõiki üles rehkendama. Arvan, et Eesti väikese riigina saab ikka ennast koos rehkendada suureks,” sõnas rektor.