Tartu maakohus tunnistas Koidula piiripunkti ootealal töötanud kolm naist süüdi korduvas altkäemaksu võtmises ja mõistis neile reaalsed vanglakaristused, kuna nad võimaldasid piiri ületavatel veokitel tasu eest järjekorras ette saada.
Süüdimõistetuteks on õed Liivi Tšižova (49), Valentina Semjonova (57) ja Jelena Ivanova (60), kes on kõik Eesti ja Vene topeltkodakondsusega, elavad alaliselt Venemaal, kuid käivad Eestis tööl.
“Kui autojuht teadis, et jõuab näiteks kahe tunni pärast piirile, registreeris ta end süsteemis. Infosüsteemis koha broneerimise järgselt teavitasid autojuhid või logistikaettevõtete juhid või sellega seotud inimesed registreerijaid, milline sõiduki number või broneering tuleb eelisjärjekorras piirile suunata. Sageli toimus selline suhtlus nii telefoni teel kui suhtlusrakenduses sõnumitega,” rääkis ringkonnaprokurör Gerd Raudsepp ERR-ile.
Naised töötasid osaühingus Railservis, mis haldab Koidula ooteala, kuhu suunatakse piiriületust ootavad C-kategooria kaubaveokid. Juhtidel tuli end eelnevalt infosüsteemis GoSwift registreerida. Sellesse sisestatud andmete põhjal nägid registreerijad, millistele broneeringutele tuginedes oli neil võimalik veokeid piirile suunata. Prokuratuuri andmetel kujunes sellest infosüsteemi ja sellele ligipääsust korruptiivne skeem: autojuhid ja logistikaettevõtete esindajad pakkusid registreerijatele tasu, et neid elavjärjekorra väliselt ja eelisjärjekorras piirile suunata.
Koidula piiripunkt Setomaal. 1. september, 2023. a. Autor/allikas: Aili Vahtla/ERR
Prokuröri sõnul ei olnud tegemist juhuslike altkäemaksujuhtumitega, vaid süsteemse ja teadlikult ülesehitatud skeemiga, kus igal registreerijal ehk kolmel õel – Tšizoval, Semjonoval ja Ivanoval – oli oma kliendibaas. “Näiteks isik A suhtles ainult ühe süüdistatavaga, isik jällegi B ainult teise süüdistatavaga. Kõigil kolmel naisel oli justkui oma klientuur,” selgitas prokurör.
Skeemi ulatust näitavad ka numbrid: Liivi puhul tuvastati vähemalt 88 järjekorras ettelubamist 11 kliendi suhtes, Valentina puhul 160 episoodi viie kliendi jaoks ja Jelena puhul 121 juhtumit kaheksa kliendiga.
Esialgne tavahind ühe episoodi eest oli umbes 50 eurot, kuid nõudluse ja järjekordade pikenemisega summad tõusid — algul 75 euroni, hiljem 125 ning mõnel üksikul juhul kuni 250 eurot ühe piiriületuse eest.
“Ühe juhi puhul tuvastati altkäemaksu andmine lausa summas 250 eurot ühe piirile suunamise eest. Süüdimõistetute sõnul kujundas hinna peamiselt klient, ehk olukorras, mil klient oli nõus tasuma ühe ettelubamise eest 250 eurot, oli see registreerijale loomulikult parem olukord kui saada selle eest 50 eurot,” rääkis prokurör.
Kohtuotsuses arvestatud tõenditega tuvastatud kriminaaltulu sai Tšizova 5154 eurot, Semjonova 19 077 eurot ning Ivanova 8993 eurot. Vahistamise käigus leiti ja konfiskeeriti vaid väike osa sularahast (kokku 315 eurot), ülejäänud summad tuleb riigile kriminaaltulu asendamismenetluse kaudu tagasi maksta.
Kuigi naised töötasid eraettevõttes, rõhutas prokurör, et tegemist oli ettevõttele delegeeritud avaliku ülesande täitmisega: riik oli piirijärjekorra korraldamise delegeerinud halduslepinguga firmale Railservis ja seetõttu täitsid registreerijad avalikku ülesannet.
Koidula piiripunkt Setomaal. 1. september, 2023. a. Autor/allikas: Aili Vahtla/ERR
“Kui ülesanne tuleneb seadusest ja selle täitmine on avalikes huvides, tähendab see, et osaühingu töötaja täitab ametiisiku rolli,” märkis prokurör, tuues paralleeli sõidukite tehnoülevaatajatega — eraettevõtja töötaja, kuid riikliku volitusega, loetakse ametiisikuks.
Uurimine algatati 31. märtsil 2025 teise kriminaalmenetluse käigus kogutud info pinnalt. Kahtlustatavad peeti kinni mais; nad ei tunnistanud end esialgu süüdi, kuid paari nädala jooksul pärast kinnipidamist hakkasid nad prokuratuuriga koostööd tegema ja tunnistasid tehtut. Prokurör selgitas selle käitumise motiivi: “Kahetsus ei tulnud kohe. Nad jõudsid sellele mõelda ja said aru tagajärgedest. Teisest ülekuulamisest alates nad tunnistasid ja kahetsesid ning aitasid menetluse läbiviimist.”
Vahistamise põhjenduseks tõi prokurör välja nii võimaluse, et naised lahkuvad riigist, kuna neil on topeltkodakondsus ja nad elavad Venemaal kui ka riski, et nad jätkaksid kuritegelikku tegevust.
“Peale kahtlustatavate kinnipidamist oli prokuratuur seisukohal, et kui nad vabastada, on äärmiselt suur oht, et hirmust kriminaalmenetluse ja võimaliku karistuse ees ei pruugi nad enam Eestisse naasta ega menetlejale kättesaadavad olla. Samuti eksisteeris oht, et nad jätkvavad töötamist OÜ-s Railservis ning seal altkäemaksu võtmist, kuivõrd see oli saanud regulaarseks sissetuleku osaks,” rääkis prokurör.
Koidula piiripunkt Setomaal. 1. september, 2023. a. Autor/allikas: Aili Vahtla/ERR
Kokku viibisid õed vahi all neli kuud.
Tartu Maakohus mõistis naised süüdi karistusseadustiku paragrahv 294 lõike 2 punktide 1 ja 3 alusel.
Liivi Tšižovale mõisteti kolm aastat ja kaks kuud vangistust, millest neli kuud tuleb koheselt ära kanda, ülejäänu tingimisi kolme aasta ja kolme kuu pikkuse katseajaga.
Valentina Semjonoval karistuseks jäi kolm aastat ja kuus kuud, millest neli kuud reaalset vaglakaristust, ülejäänu tingimisi kolme ja poole aasta pikkuse katseajaga.
Jelena Ivanovale mõisteti kaks aastat ja kaheksa kuud, millest neli kuud reaalset vanglakaristust, ülejäänu tingimisi kahe aasta ja kümne kuu pikkuse katseajaga.
Kõik peavad lisaks maksma menetluskulud ja tagastama riigile saadud kriminaalse tulu.
Praeguks on kohtuotsus jõustunud.