Suur osa petukõnesid tehti taas Elektrilevi ja Tervisekassa nimel, pakkudes elektriarvesti vahetust või ravihüvitist. Samuti oli mitu teadet õngitsuskirjade kohta näiteks Telia, Elisa, Coop Panga ja Swedbanki nimel. Petturid õngitsevad ligipääsu pangakontodele, suunates inimese klõpsama pangalingil ja oma PIN-koodidega sisse logima.
63-aastane Harjumaa naine andis teada, et sai esmaspäeval kõne end pensioniameti töötajana tutvustanud inimeselt, kes veenis teda tegema rahaülekannet. Naine kandis võõrale arvele ligi 20 000 eurot.
68-aastane Harjumaa naine leidis suvel internetist reklaami investeerimisvõimaluse kohta ja jättis lehele oma kontaktid. Peatselt võttis temaga ühendust end investeerimismaaklerina tutvustanud inimene, kelle juhendamisel naine ülekandeid tegema asus. Tegemist oli libaplatvormiga, kust raha enam kätte ei saa, ning väidetav finantsnõustaja ei ole enam tabatav. Kahju on ligi 15 000 eurot.
69-aastane Tallinna mees sai kõne end pangatöötajana tutvustanud kelmidelt, kes veensid teda üle andma oma pangakaardi ja PIN-koodid tema koju tulnud võõrale inimesele. Kannatanu nimele vormistati laenulepingud ja kaardilt võeti välja sularaha. Kahju on 6500 eurot.
45-aastane Tartumaa naine sai kõne petturitelt, kes tutvustasid end Tervisekassa töötajana. Helistaja küsis naise isikukoodi ja palus tal Smart-ID kaudu kinnitada oma PIN1- ja PIN2-kood. Siis järgnes kõne inimeselt, kes tutvustas end keskpanga töötajana ning väitis, et naise Smart-ID kontole on sisse logitud ja üritatud tema nimel võtta laenu. Pettur pakkus abi probleemi lahendamisel ja veenis naise veel mitut laenulepingut sõlmima. Kahju on ligi 5800 eurot.