Möödunud aasta 20. juuli varahommikul, kell 5.45 lahvatas Leipzigi lennujaamas logistikafirma DHL laos põlema konteiner. Saadetis oli just läbinud turvakontrolli, aga kuna lend hilines, polnud pakid veel lennukile jõudnud.

Päev hiljem süttis pakk Varssavi külje all kullerfirma DPD laos kaubaveokis. 20 tuletõrjujal kulus kaks tundi, et põlengust jagu saada. Veokist ei jäänud midagi järele.

22. juulil süttis pakk Birminghami eeslinnas DHL-i laohoones euroalusel hetkel, kui tõstukijuht seda parasjagu transportis. Umbes samal ajal leidis Poola julgeolekuteenistus ühe sealse transpordifirma laos sarnasest saadetisest lõhkeseadme, mis koostevea tõttu polnud plahvatanud.

Esialgu need sündmused avalikkuseni ei jõudnud, veel vähem oskasid uurijad neid kohe ühte mustrisse siduda. Tagantjärele väidavad mitme riigi julgeolekueksperdid, eesotsas Leedu prokuratuuriga, et tegu oli Vene sõjaväeluure GRU operatsiooniga, mis isegi viimaste aastate hübriidsõja foonil on silmatorkavalt jultunud.

“Algne plaan oli ilmselt, et need pakid plahvataksid transatlantilistel lendudel, aga need plahvatasid Birminghamis, Leipzigis, Varssavis,” ütles Leedu Rahvusringhäälingu LRT uuriva toimetuse juht Indre Makaraityte.

Delfi Meedia uuriva toimetuse juht Holger Roonemaa on lugenud väiteid, et pakid oleksid pidanud plahvatama lennukites. “Ja kui nad oleksid lennukites plahvatanud, siis oleks väga ulatusliku katastroofi kaasa toonud,” tõdes Roonemaa.

“Ma arvan, et ainuüksi asjaolu, et me selle üle üldse arutame, näitab kõnekalt, et GRU on meile juba naha alla pääsenud. Me arutleme selle üle, kas nad on võimelised selliseks julmuseks ja hoolimatuseks, et lasta õhku lennuk, mis tapaks kõik pardal olevad inimesed ja tõenäoliselt põhjustaks häireid ka maa peal, või oli see lihtsalt katse meid hirmutada, korraldades tulekahjusid maa peal,” kommenteeris Euroopa poliitikaanalüüsi keskuse vanemnõunik, kolumnist Edward Lucas.

Kogu see lugu oleks nagu pärit mõnest külma sõja aegsest spioonipõnevikust, täis salapära, ent ka lünki. Näiteks pole teada, kas see oli vaid pime juhus, et pommid lennukites ei plahvatanud või oligi see pommipanijate küüniline arvestus üksnes segadust külvata, aga võimalik lennukatastroof jäi toimumata üle noatera.

Küll aga on nii ametlikud uurijad kui ka ajakirjanikud pommipakkide teekonda tagasi kerides jõudnud Eestisse välja. Teadaolevalt esimene, kes Euroopa Liidu pinnal saatusliku saadetise liikumisahelat alustas, on Narva ettevõtja Eldar Salmanov.

Eldar Salmanov ja tema kaitsja Sven Sillar Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Roonemaa sõnul on Salmanov Narvas ja Narva-Jõesuus võrdlemisi hästi tuntud inimene. “Ta on olnud suhteliselt edukas logistikaärimees. Tema firma on olnud Vene riigiettevõtte esindaja Eestis, kes omal, kui kaubaautod tahtsid üle piiri minna, pani püsti sellise deklaratsioonide eeltäitmise süsteemi, mis kirjeldas piiriületust. See aitas tal päris palju raha teenida,” rääkis Roonemaa.

Vene kodakondsusega, aga kogu täiskasvanuea Ida-Virumaal elanud Salmanov on aastate jooksul paar korda uudiskünnise ületanud seoses transiidiäriga, seda enam, et tema kompanjonid erinevates firmades olid omal ajal tuntud keskerakondlased: kunagine linnapea Vladimir Mižui ja endine riigikogu liige Jüri Šehovtsov. Pärast täiemahulise sõja algust kuivas logistikaäri kokku, aga kapitali on ta jõudnud üksjagu koguda.

Salmanovile kuulub tema ettevõtte kaudu üksjagu kinnisvara nii Narvas kui ka Narva-Jõesuus.

Praegu vahi all viibiv 67-aastane Salmanov keeldus advokaadi kaudu “Pealtnägijale” täpsemate kommentaaride andmisest, kuid on varem tunnistanud, et läinud aasta varasuvel palus Venemaa tuttav tal Eestis postitada paki.

Roonemaa sõnul ei ütle mees Delfi uurivale toimetusele, kes temaga ühendust võttis. “Ainult nii palju, et üks tema endine äripartner, samuti logistikavaldkonnas tegutsev, kes palus tal saata pakk edasi. Kes see inimene oli, ta meile ei ütle; kuidas ta selle paki enda kätte sai, ta meile ei ütle; mis seal paki sees oli, ta meile ei ütle. Ehk siis meile maalib pilte endast kui heatahtlikust abistajast,” rääkis Roonemaa.

Küll aga tunnistab Salmanov ise ja seda kinnitavad ka muud tõendid, et ta palus tuttavalt saadud paki, mis kaalus paar kilo, edasi posti panna oma elukaaslasel. Nii läkski 54-aastane Gelena Gusseva, kes töötab transpordiametis klienditeenindajana, ja pani saadetise mullu 24. juunil Narva-Jõesuus pakiautomaati, mis asub raamatukogu ja laste huvikeskuse juures. Sealt sai alguse paki teekond, mis esialgu läks Riiga ja lõpuks viis plahvatusteni DHL-i ladudes.

Nüüdseks on teada, et saatuslikus pakis olid elektrilised massaažipadjad, kuid kas pommi valmistamiseks kasutatud süüteaine ja muud komponendid alustasid teekonda juba Eestist või lisati pakki hiljem, on veel vastuseta küsimus. Kui Riiani liikus pakk Omnivaga, siis edasi juba käsipakina. Riias võttis selle automaadist välja 62-aastane Vassili Kovacs, kes sõidutas selle oma autoga Leedu pealinna Vilniusesse. Kovacsi kaitsja väitel olid pakis tavalised asjad ja tema klient ei teadnud, et need võiksid pommi sisaldada.

Leedu Rahvusringhäälingu LRT uuriva toimetuse juht Makaraityte sõnas: “Vene eriteenistuste korraldatavate operatsioonide tegevuspõhimõte ongi värvata inimesi, kes enamasti üksteist ei tunne. Nad ei tea ka kogu operatsiooni ulatust või alati ka mitte seda, et nad üldse mingis operatsioonis osalevad. Näiteks on ülesanne lihtsalt aktiveerida pomm või on ülesanne mingi pakk ära tuua. Ta eipruugi teadagi, mis selle paki sees on. Ta ülesanne on lihtsalt pakid saata.”

Holger Roonemaa ja Indre Makaraityte, kes uurisid lugu vastavalt Eestis ja Leedus, tõid välja, et enamikku ahelasse segatud mehi ühendab kas ajateenistus nõukogude mereväes või töine tutvus inimestega, kes seal teenisid. Nad ei väida, et kõik ahela lülid teadsid tingimata paki sisust, aga puhtad poisid nad polnud. Näiteks Kovacsi juurest leiti hiljem läbiotsimisel registreerimata relv ja mobiilisignaale segav seade. Samuti sõidutas Kovacs pakki Riia-Vilniuse vahet kaks korda, sest esimesel korral ei õnnestunud seda edasi anda.

Tagantjärele on välja lekkinud üks foto, mis näitab justkui mõningaid sekslelusid, libestituube ja nelja massaažipatja. Tuubidesse peideti väidetavalt kergesti süttiv vedelik nitrometaan ja patjade sisse elektroonilised taimerid.

Lennuõnnetuste uurija Karl-Eerik Undi sõnul on nitrometaan laialdaselt kättesaadav kütus, mida kasutatakse näiteks mudellennunduses.

Indre Makaraityte sõnul aktiveeriti seadmed lõplikult Leedus juuli keskel ja jagati nelja eraldi saadetisse, mis pandi rahvusvaheliste kullerfirmadega teele. Järgnesid tulekahjud Leipzigis, Varssavis ja Birminghamis.

Holger Roonemaa Autor/allikas: ERR

Roonemaa rääkis, et alguses ei seostatud neid mitte kuidagi Vene sabotaažiga ega GRU-ga. “Kogu see jama või Vene eriteenistuste seotus tuli välja alles mitu kuud hiljem, kui minu mälu järgi oli Wall Street Journal esimene väljaanne, kes kirjutas, et neid põlenguid seostatakse GRU sabotaažioperatsiooniga Euroopas.”

17. septembril, samal ajal ajakirjanike ühistööartiklitega mitmes riigis, avalikustas Leedu prokuratuur kahtluse, et operatsiooni taga oli Vene sõjaveluure GRU ja täpsemalt selle 2023. aastal loodud erioperatsioonide allüksus, mis loodi endiste nõukogude kõrgete allveelaevnike baasil sabotaažiaktide korraldamiseks lääneriikides, mis toetavad sõjas Ukrainat.

Samuti kinnitas Leedu prokuratuur, et pommipakkide ahela esimene lüli Euroopa Liidus oli Eesti. Ajakirjanduse andmetel on eri riikides praeguseks kahtlustuse saanud 15 inimest ja vähemalt üks organisaator on kuulutatud tagaotsitavaks. Julgeolekule ja luureoperatsioonidele spetsialiseerunud veteranajakirjanik Eeward Lucas leiab, et kõnealune kaasus on nahaalsuselt ja ohtlikkuselt võrreldav kõige kurikuulsamate juhtumitega.

“MH-17 lend oli tohutu katastroof, kui venelased lasid alla Malaisiasse suundunud lennuki täiesti süütute inimestega, peamiselt hollandlased. Ka närvimürgirünnakust Inglismaal Salsbury’s 2018. aastal, kui venelased kasutasid tohutut kogust ülimürgist novitšokki, katsega tappa endist GRU agenti, kes töötas brittide heaks, teame, et nad ei hooli inimeludest. Siiamaani inimesed, kes elavad Salsbury ümbruse külades, vaatavad tee ääres muru niites närviliselt ringi, ega kusagil ometi võimalikku pudelit närvimürgiga vedele, mis võiks tappa arvestatava hulga inimesi,” jutustas Lucas.

Isegi kui pakkide plahvatusjõud polnud teab kui suur, kinnitab ka Unt, et isegi väiksem tulekahju lennukis võib lõppeda traagiliselt, nagu 2016. aasta maikuus piisas ühel Egiptuse-lennul vaid e-sigareti sädemest, mis kokpiti hapnikulekke tulemusel süütas reisilennuki ja viis selle täieliku hävimiseni.

“Tegelikult on see rünnak meie otsustusvõime pihta. Venelaste eesmärk on häirida ja eksitada meie otsustajaid ja panna avalikkust kahtlema, kas nende juhid ikka haldavad neid olukordi. Seega, ehkki nende rünnakute põhjustatud otsene kahju oli üsna väike, siis nende mõju oli päris suur,” tõdes Lucas.