Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo sõnul kasutavad toetust oma konkurentsivõime edendamiseks ettevõtted üle Eesti. Ta märkis, et ettevõtjate teadus- ja arendustegevuse investeeringud on aasta-aastalt kasvanud. Ka palgatoetuse suurenev populaarsus näitab, et ettevõtted näevad väärtust teadus- ja arendustegevustel.
„Sellega kasvab võimekus tehnoloogiamahukate ning rahvusvahelistel turgudel konkurentsivõimeliste toodete arendamiseks, mis panustavad Eesti eksporti,“ märkis minister.
Toetussumma on kasvanud
Toetus põhineb juba tehtud kulutusel: seekordses voorus anti toetust 50% ulatuses 2025. aasta esimesel poolel teadus- ja arendustöötajate eest makstud tulumaksust. Kui kevadises voorus rahastati ligikaudu 200 ettevõtet üle Eesti kogusummas ligi 2,2 miljonit eurot, siis seekord juba ligi 300 ettevõtet kogusummas üle 3 miljoni euro. Toetus aitas palka maksta 1700 kõrgelt kvalifitseeritud eksperdile.
EISi juhatuse liikme Sigrid Harjo sõnul tegutsevad rahastatud ettevõtted mitmesugustes sektorites, IT-ettevõtetest ehituse, kaubanduse ja tootmiseni eri valdkondades. Kõige enam rahastati teadus- ja arendustööd töötleva tööstuse ettevõtetes – neid oli voorus rahastatud ligi 300 ettevõttest üle kolmandiku.
Modera Sofware kasutas toetust viie spetsialisti palgakulu hüvitamiseks. „Nende töö tulemusena valmis meie uus andmeladu ja ärijuhtimise tööriist. Kuigi lahendust oli esmalt vaja koduturule, on sellest kujunenud ka oluline ekspordiartikkel – toode on juba kasutusel Rootsis ning peatselt ka Norras, huvi tuntakse Prantsusmaalt ja Madalmaadest. Taotlemine oli lihtne ja kiire ning oleme valmis uuesti seda võimalust kasutama, et jätkata uutele turgudele laienemist,“ selgitas Modera Software’i juhatuse liige Janek Prümmel.
Öun Drinksi innovatsioonijuhi Katrina Ahuni sõnul on ettevõte teadus- ja arendustöötaja toetust taotlenud juba kolmel korral: „See toetus on kasulik kõigile, kuid eriti just väiksematele ettevõtetele, kellel vähem ressursse, ent sama suur vajadus teadus- ja arendustöö järele. Meil töötab praegu üks spetsialist, kes tegeleb tootearendusega ja see on laieneva ettevõtte jaoks võtmetähtsusega. Loodame tulevikus nende töötajate arvu kasvatada ning kindlasti jätkame toetuse taotlemist, et tugevdada eksperte palgates oma konkurentsivõimet.“
Keskmiselt töötab taotluse esitanud ettevõttes kuus teadus- ja arendustöötajat, kuid ettevõtete lõikes ulatub teadus- ja arendustöötajate arv ühest mitmekümneteni. Näiteks doktorikraadiga ekspertide tööle tuginev biotehnoloogiaettevõte ja ravimiarendaja Icosagen taotles kokku 65 teadus- ja arendustöötaja, Eesti Energia 31 ning kaitsetehnoloogialahendusi välja töötav Threod Systems 29 eksperdi kulu katmist.
Bürokraatiavaba protsess
Taotlemise teeb ettevõtetele lihtsaks see, et kogu protsess on bürokraatiavaba – arvestus toimub maksu- ja tolliameti andmete põhjal, ei nõua projektiplaane ega lisadokumente. Taotlemine võtab keskmiselt alla 30 minuti ega too toetuse saajatele kaasa aruandluskohustust.
Toetust saavad taotleda kõik Eestis registreeritud ettevõtted, kelle palgal on vähemalt üks teadus- ja arendustöötaja. Selleks võib olla teaduskraadi või kõrgharidusega spetsialist või ka kutsetunnistusega tehnik, kes töötab teadlase või inseneri juhendamisel ning osaleb teadus- või arendustöös.
Toetust rahastatakse riigieelarvest. Järgmine ehk neljas voor on plaanis avada 2026. aasta veebruaris ning siis arvestada toetust 2025. aasta teisel poolel teadus- ja arendustöötajatele makstud palga järgi.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani?
Saada
Kommenteeri
Loe kommentaare (23)