MTÜ Slava Ukraina üldkogu liikmete enamuse otsus minna edasi ühingu likvideerimisega ning seeläbi loobuda hagi esitamisest endise juhi Johanna-Maria Lehtme vastu oli tehtud selges teadmises, et kellelgi pole enam jõudu tohutu mainekahju läbi elanud ühinguga tegelemiseks, ütles ERR-iga rääkinud liige, kes ainsana oli oma otsust nõus kommenteerima.

MTÜ Slava Ukraini endised liikmed otsustasid mitte esitada oma endise juhi Johanna-Maria Lehtme vastu annetajate raha tagasinõudmiseks hagi ning minna edasi ühingu likvideerimisega. 11 liikmega üldkogus oli selle poolt kuus liiget, ütles esmaspäeval üks liikmetest, Slava Ukraina nõukogusse kuulunud Ilmar Raag.

Heigo Ausmees, kes oli selle poolt, et minna ühingu likvideerimisega edasi, ütles ERR-ile, tema nõustus enamuse arvamusega, et Slava Ukraina likvideerimine tuleb lõpule viia.

“Nõustusin enamusega, sest kellelgi pole enam jõudu sellega tegelda. Ka ma ise teadsin, et mul pole enam jõudu,” ütles ta.

Selle suhtes, kas Lehtmelt oleks pidanud ühing ikkagi kohtu kaudu raha tagasi nõudma, on Ausmees enda sõnul samas neutraalne. “Sest kuivõrd otsus (Slava Ukraina likvideerimiseks) oli tehtud, siis mina ei olnud positsioonis, et sellega vaielda,” ütles ta.

Ausmees liitus enda sõnul ühinguga vaid juhatuse liikme Anu Viltropi aitamiseks ning igasugune teadmine ühingu asjadest ja ajaloost tal enda sõnul puudus. Eesmärgiks oli siis ja nüüd Ukraina aitamine, lisas ta.

Varem Slava Ukraina nõukokku kuulunud Ilmar Raag märkis teisipäeval tehtud postituses, et üldkogu 11 liikme käest küsiti e-posti teel, kas nad oleksid nõus ühingu likvideerimise peatama ja volitama üht advokaadibürood tasuta esindama MTÜ-d kannatanuna kohtuprotsessis. Raagi sõnul vastas üldkogu 11 liikmest kuus, et nad on likvideerimise jätkamise poolt ja järelikult ei soovi mingit esindamist.

ERR-iga rääkinud liikmete sõnul see nii konkreetne tulemus ei olnud ning et pigem oli pärast esimese kuue liikme seisukohta selge, et kuivõrd tegu on juba enamuse arvamusega, pole arutelu mõtet jätkata.

Ausmees ütles, et sellest ei saa järeldada, et kõik ülejäänud ehk järelejäänud neli liiget oleks Raagiga ühel nõul olnud. “Pigem need kuus, kes julgesid välja öelda, ütlesid välja, ja siis oli Ilmar Raag, ja ülejäänud neli ei öelnud minu teada midagi,” lausus ta.

Mitu liiget, kes ERR-i teada olid selle poolt, et ühingu likvideerimisega edasi minna, ei soovinud otsust kommenteerida. Kristjan Mesipuu, Heleri Parkala (Mesipuu) ja Marja Vaba ei tahtnud oma otsust selgitada; Mait Mäesalu ütles, et ei soovi enne valimisi seda teemat arutada. Merike Külmaga ei õnnestunud toimetusel kontakti saada.

Slava Ukraini liikmed otsustasid tegevuse lõpetada mullu oktoobris, viidates annetuste kokkukuivamisele ja rahapuudusele.

Mullu detsembris toimunud üldkoosolekul, kus näiteks Ilmar Raag puudus, tutvustas juhatuse liige Anu Viltrop likvideerimise ajakava ning tegi ettepaneku end määrata likvideerijaks ning esitada likvideerimise avaldus äriregistris uue aasta esimesel tööpäeval.

Samal koosolekul otsustati, et allesjäävad vabad vahendid, mida hinnanguliselt pidi peale ühingu lõpetamist alles jääma 9000 kuni 10 000 eurot, suunatakse organisatsioonile PULSE, mis oli Slava Ukraina pikaajaline koostööpartner ning kellel oli vaja raha vereülekande projekti jätkamiseks ja lahingumeditsiini koolitusteks.

MTÜ Slava Ukraina asutati 2022. aasta märtsis Johanna Maria Lehtme, Janeli Sundja ning Elo Laura Aaspõllu poolt, et toetada Ukrainat ja ukrainlasi kuni sõja võiduni. Samal aastal kogus ühing 6,5 miljonit eurot annetusi.

2023. aasta kevadel langes Lehtme kahtluse alla Ukrainale annetatud raha väärkasutamises, kui tuli ilmsiks, et MTÜ kandis 1,5 miljonit eurot Eestist kogutud annetusi oma Ukraina koostööpartneri juhtidega seotud erafirmale IC Construction. Lehtme eitas annetuste väärkasutamist.

2023. aasta maikuus alustas riigiprokuratuur kriminaalmenetlust, et uurida MTÜ Slava Ukraini Ukraina toetuseks kogutud raha kasutamist. Kriminaalmenetlust alustati omastamist käsitleva paragrahvi järgi.

Teisipäeval toimus Lehtme süüasjas eelistung. Süüdistuses heidetakse Lehtmele ette MTÜ usalduse kuritarvitamist ning annetusrahade omastamist suures ulatuses

Prokuratuuri hinnangul on Lehtme tekitatud kogukahju ligi 450 000 eurot.